Väldi puuke!

Töötaja asutab uue juriidilise keha ning suunab osa kliente – vahel ka kaupu või teenuseid – teise äriühingusse. Esimestel kuudel on “kõrvale” minev käive tagasihoidlik: katsetatakse piire ning testitakse sisekontrollisüsteemi toimimist. Juhul, kui skeem kelleski küsimusi ei tekita, suunatakse järjest enam kliente või tellimusi puukfirmale, enamasti neid, mille kasumimarginaal on hea, kulu ja riskid aga väikesed. Keskmiselt aasta pärast on uus äriühing saavutanud piisava müügitulu, et töötajal puudub vajadus palgatööd teha. Samas annab töökoha säilitamine võimaluse ka tulevikus parimaid kliente, tooteid, teenuseid ning vahel ka töötajaid isikliku ettevõtte käsutusse suunata.

Paljudes ettevõtetes põhinevad töösuhted usaldusel: meeskond on töötanud koos pikka aega, tööprotseduuride ja kontrollide asemel on fookus äri laiendamisel. Meeskonnas puudub ühtne arusaam ärieetikast ning juhtkond on pööranud vähe tähelepanu majandustegevust ohustavatele, nii klientide- kui ka töötajatepoolsetele pettuseriskidele.

Enamkasutatavad lahendused säärase situatsiooni vältimiseks on töölepingus ärisaladuse avaldamise ja konkurentsipiirangute kehtestamine. Ühelt poolt on see hea lahendus, väljendamaks tööandja ootuseid konkurentsi vältimisel ja tagamaks võimaluse kahju hüvitamise taotlemiseks. Teisest küljest on aga tegemist pigem formaalse nõudega, kuna töölepingu sätted ei takista enamasti tööandjaga konkureerima asumist ega ärisaladuse lekitamist, ning potentsiaalne tekkiv kahju on reeglina kordades suurem, kui Eesti kohtupraktika alusel piirangut rikkunud töötajalt välja nõutakse.