Valitsusel on viimane aeg töötada välja konkreetsed reeglid riigi äriühingute strateegiate ja eesmärkide kohta. Ehk saame siis mõne aasta pärast tõdeda, et riik suudab tahtmise korral olla ka päris hea peremees, kirjutab riigikogulane Kajar Lember (SDE).
Mitu korda on konstateeritud tõika, et riigiettevõtetel pole eesmärki ja puuduvad vastavad strateegiad. Riigikontrolli hiljutistes järeldustes ei ole midagi revolutsioonilist. Majandusministeerium noogutab riigikontrolli põhjaliku auditi peale, rahandusminister vaatab üleolevalt. Ja mitte midagi ei juhtu.
Riigikontrolli tahaksin siiski tunnustada järjekindla töö eest. Ilma nende viimase auditita ei teaks näiteks avalikkus, et ka meie riigiettevõtete lipulaev Eesti Energia tegutseb ilma nõukogu kinnitatud strateegiata. Iseküsimus on, kas strateegia teeks kuidagi ettevõtte juhtimise tõhusamaks. Riigikontroll tõi välja ka selle, et “korras rahanduse” egiidi all ei tohiks lolli mängida.
Kindlasti peab lõppema trikitamine riigi püha lehma ehk tasakaalus eelarve sõnumiga: praegu võetakse samal aastal ettevõttest välja dividende (loe: riik saab tulu) ja samal aastal suurendatakse rahaliselt tema omakapitali (loe: finantsinvesteering ei ole kulu).  Vaja on vastust küsimusele, milleks on iga konkreetne ettevõte riigile vajalik ja mis on tema tegevuse eesmärk. Seni, kuni omanik ei ole suutnud täpselt sõnastada, mida ta nõukogult ootab, on tõesti raske panna kedagi vastutama. Kindlasti peaks ka riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni roll olema riigiettevõtete puhul senisest laiem. Äriühingu nõukogu peab  suutma hinnata ja vajadusel ka ajakohastada ettevõtte sihte ja seda kooskõlas riigi vastava valdkonna strateegiliste eesmärkidega.
Lõpuks peab paika saama ka see, kas meie strateegilised riigiettevõtted ja nende juhtimine käib ainult äriseadustiku raamides või on vaja siiski välja töötada eraldi kord parema vastutuse ja järelevalve tagamiseks. Ei tohi olla mõttelaadi, et riigile kuuluva äriühingu nõukogus olemine on riigikogu liikmele lihtsalt pangaarvele tiksuv boonus koalitsiooni kuulumise eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele