Andmebaas teeb laenud odavamaks

Positiivse krediidiregistri suurim mõju seisneb riskide vähendamises nii pankade kui laenajate jaoks. Panga huvi ei ole laenu anda liiga suurte kohustuste või väikese sissetulekuga inimesele. Vähem laenukahjusid muudab laenud odavamaks ja sellest võidavad ka kliendid. Kui võrrelda Eestit muude riikidega ja tuginedes ka Maailmapanga uuringutele, siis võib positiivse krediidiregistri käivitumise tulemusena prognoosida probleemsete laenude vähenemist kuni 50% ja näiteks tarbimislaenu intressi alanemist ca 30%.

Positiivse laenuregistri loomine ei pea olema riigi ülesanne – selle võib delegeerida asjast huvitatud äri- või mittetulundusühingule. Kui registrit peab mõni erafirma, see toimib andmekaitsjate ja finantsinspektsiooni valvsa pilgu all ning selle kasutajateks on peamiselt krediidiasutused.

Suurimaks vastuargumendiks võib osutuda andmekaitse ja inimeste privaatsus. Teisalt, igaüks laenu võtta ei plaanigi ja igaühe andmeid pole andmebaasi tarvis. Küll aga oleks mõistlik luua laenusoovijale lihtne võimalus volitada tema andmete edastamist registrisse ning lubada laenuandjal tema kohta päringut teha. Kõik toimuks digitaalselt ehk maha jääb selge jälg kontrollimiseks ja kuritarvituste tuvastamiseks.

Positiivse laenuregistri tulemusena kahaneb tuntavalt võlgnevusse sattuvate inimeste hulk. Laenuteenused muutuvad kindlasti odavamaks, sest krediidikahjud vähenevad. Paljudes riikides on positiivne register loodud kriisi või suurte probleemide järel. Eesti võiks nii tark olla, et teeb vastava otsuse, ootamata järgmist kriisi.