ÄP: töötuskindlustuse maks tuleb viia langustrendi

Töötukassa nõukogu esimees ja sotsiaalminister Taavi Rõivas selgitas vastuseisu vajadusega arvestada riskistsenaariumiga. “Kuigi Eestil on läinud väga hästi ning majanduskasvuga on kaasnenud kiire tööpuuduse langus, ei tohi me lasta end edul pimestada ning korrata buumiaegseid vigu,” on ta öelnud.

Ministri jutt tundub aga pigem kattevarjuna, sest kokkulepitud kahe kriisiaasta varust on töötukassa reservis juba praegu märksa rohkem raha. Vähemalt 100 miljoni euro jagu, aga ilmselt  enamgi. Ning viidatud buumiajal oli maksemäär mäletatavasti 0,9 protsenti, kuhu on 2,1 protsendi pealt veel hulk maad langetada.

Valmistumine kriisiks on mõistlik ja kriisid pole vennad. Kuid praegu ei ole kriisiolukord, ei tööturul ega majanduses tervikuna. Tööpuudus on väike ning majanduskasvuks plaanitakse järgmisel aastal üle kolme protsendi. Ühtlasi on töötukassa nõukogu näidanud, et suudab kiiresti teha ka negatiivseid ehk maksumäära tõstvaid otsuseid, kui vaja. Ning kindlasti kiiremini reageerida, kui eelmisel korral.

Tööandjate teatel on 2,1-protsendilise töötuskindlustusmakse puhul järgitud konservatiivset joont. See küll ei suurendaks töötukassa reserve, aga samuti ei vähendaks neid. Tegelikult võiks toimetuse arvates üldise maksukoormuse vähendamiseks seda määra veelgi enam alandada, näiteks 1,5 protsendile. Reservide vaatevinklist halvima variandina tuleks seda n-ö  kriitilise alampiirini jõudes lihtsalt mõne aasta pärast taas ülespoole korrigeerida. Aga on täiesti võimalik, et vahepeal kasvanud palgad hoiavad reservid niigi heas toonuses.

Tööandjad on aastaid juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et just tööjõuga seotud maksud, töötuskindlustusmakse nende seas, on need, kust Eesti maksusüsteemi king kõige enam pigistab. Töötuskindlustusmakse määra alandamisega saab valitsus näidata, et ta kuulab tööandjaid ja arvestab nende arvamusega.

Autor: 1185-aripaev