- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ebaselge skeem sunnib Väinamerre riigi laevu
Majandusministri plaan Väinamere laevaliikluse korraldamiseks on lihtne: tulevikus on laevad riigi omad, konkurss korraldatakse operaatori leidmiseks. Üks selgemaid põhjusi selleks on tema sõnul kokkuhoid, sest tõenäoliselt suudaks riik laevade ostu finantseerida odavama laenuga, kui eraettevõtja, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Hannes Sarv.
See põhjendus pole laest võetud, sest samal ajal räägib liine opereeriva Väinamere Liinide juht, et nende suur mure ongi kulud, mille tõid kaasa alles liinile toodud uued laevad.
Uute laevade kapitalikuludes pole aga tegelikult probleem, sest laevalaen ise on ettevõtjale soodsalt kätte tulnud. Probleemiks on laevaehituse finantseerimine läbi mitme firma selliselt, et rahasummal, mis kulub riigiga lepingut täitval operaatoril laevade rentimisele, puudub selge seos summaga, millega laevad soetati. Skeem võimaldab laevad ostnud investorile igal aastal suurt vaheltkasu.
2012. aasta alguses samast teemast kirjutades proovisime aru saada, kes on Väinamere uute parvlaevade omanikud ehk kes ja kui palju nendesse investeerimise pealt teenivad. Väinamere Liinide omanik Vjatšeslav Leedo rääkis keerukast finantseerimisskeemist ja Saksamaa fondidest, kus taga mitu investorit. Ettevõtete aruandeid siis selguse loomiseks kasutada ei saanud. Selgus on aga lihtne: fond välisfirmade taga on investor Olav Miil ja see fond kasvas mühinal juba 2011. aastal.
Ebaselgus investeeringu ümber ei ole ehk väga hull, ehkki võiks eeldada, et riigi lepingupartner hägusaid skeeme ei korralda. Olulisema kaalu saab skeem siis, kui operaator hädaldab, et riik peaks laevade kallimate soetamiskuludega arvestama ning rohkem reise tellima (ehk rohkem toetust maksma), muidu ei vea firma välja. Riik on sattunud sundseisu: ühelt poolt ei saa ta ette kirjutada, millist (odavamat) finantsskeemi ettevõtja vara soetades peab kasutama, kuid teisalt ei saa riik olemasoleva skeemi tõttu tekkinud kulusid arvesse võtta maksumaksja raha suunamisel.
Veel suurem küsimus riigi seisukohalt on kindlus, kas laevaühendus saartega tõrgeteta toimib. Ei saa lubada, et ühel kenal päeval ütleb operaator kasvanud kuludele ja maksejõuetusele viidates, et ei saa enam liine teenindada, riik otsigu lahendus. See ongi probleemi tõsisem sisu olukorras, mis nüüd hakkab meenutama väljapressimist.
Riik peabki ebakindluse liinidel ära lõpetama. Usun, et turumajandus sellest ei kannata, kui riik laevu omab. Kannatab ehk kellegi Saksamaa fond, mis laevade ostu rahastamisel vahelt lõigatakse, kuid sedagi suure tõenäosusega minimaalselt: oleks üllatav, kui samu laevu riigile pakkuma ei hakata.
Autor: Peep Talimaa, Hannes Sarv
Seotud lood
Transpordiettevõtja Marcel Vichmanni sõnul on majandusminister Juhan Parts sotsialist, kes pooldab riigikapitalismi.
14 riigikogu liiget esitasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise saarte ja mandri vahelise parvlaevaliikluse tuleviku kohta.
Majandusministrina on mul Vjatšeslav Leedo ja tema tiimiga töine koostöö, mitte sõda, nagu meediast võib kohati aru saada, ütles Juhan Parts.
Kommenteerides saarte ja mandri vahelise laevaühenduse riigistamist ütles majandusminister Juhan Parts, et plaanis on luua laevandusega tegelev riigi äriühing.
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele