Kui piirduda suulise lubadusega pangast laenu saamise korral korter ära osta, võib sellest kergesti ilma jääda. Seetõttu on ostjal mõistlik ostetav kinnisasi kuni müügilepingu sõlmimiseni broneerida. See annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on müügilepingu ettevalmistuste tegemiseks vajaliku aja jooksul alles, kirjutab Raid & Ko OÜ juhatuse liige Andree Raid.
Kiiresti muutuval kinnisvaraturul võib müük olla seotud riskiga, et kinnis­asja turu­hind muutub või ostja loobub mingil põhjusel ostust. Seetõttu lepitakse reeglina kokku, et ostja maksab riski maandamise eesmärgil müüjale broneerimistasu.Siiski sõltub broneerimislepingu sõlmimise vajadus eelkõige turukonjunktuurist. Kindlasti tuleks broneerimis­lepingu sõlmimisele mõelda olukorras, kus pakkumisi on vähe ja ostjaid palju. Selline olukord on praegu Tallinna korteriturul. Broneerimis­leping seob ostjat ja müüjat eelkõige moraalselt ja annab broneerimistasu maksnud ostjale ostu eesõiguse.
Broneerimislepingu sõlmimiseks ei ole aga erilist põhjust, kui pakkumisi on palju ja turg on loid. Sellisel juhul on oht soovitud asjast ilma jääda üsna väike, mistõttu lisariskide võtmine ei ole õigustatud. Kellele ja millises ulatuses broneerimistasu maksta, on läbirääkimiste küsimus. Kuna broneerimistasuga maandatakse müüja riske, sõltub summa eelkõige broneerimistähtajast.
Mida pikemaks ajaks broneerida soovitakse, seda suuremat tasu tuleb ka maksta. Broneerimistasude summad algavad Tallinnas enamasti 1000 eurost ja küündivad kuni 5%ni müügihinnast. Broneerimistasu makstakse kokkuleppel kas kinnisvara müüjale, hoiustatakse tehingut vahendavas kinnisvara­büroos või kantakse notari deposiitkontole. Raha notari deposiitkontole kandmine on ostja jaoks selgelt kõige turvalisem lahendus, kuid see nõuab ostjalt lisakulutusi.
Kinnisvaratehingu puhul tuleks fookusesse seada eesmärk tehing rahulikult ja ilma konfliktideta lõpuni viia. Seda nii kinnisvara müüja, ostja kui ka tehingut vahendava maakleri seisukohalt.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele