- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tamla: laenamise asemel kasutame toetusi paindlikumalt
Eesti majanduskasvu aeglustumisega tänavuse aasta esimesel poolel on tekkimas diskussioon majanduse elavdamisest valitsuse laenude kaudu. Teemale lisab kaalu tõsiasi, et mitmed Põhjala naaberriigid asuvad laenama, kirjutab Swedbanki privaatpanganduse investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla.
Laenuraha kasutamisel majanduskasvu edendajana räägitakse ennekõike taristuinvesteeringutest. Sel aastal aset leidnud majanduskasvu järsk aeglustumine napilt 1%ni polnud tingitud aga ehitusega seotud investeeringute mahtude vähenemisest. Eri põhjustel, mis seotud peamiselt välisraha kasutamisega (Euroopa Liidu toetused, CO2 müügitulu), püsivad viimased endiselt suured – hoonete ja rajatiste ehitamine oli esimeses kvartalis ligikaudu 10% võrra suurem kui 2012 alguses.
Pealegi on kinnisvaralaenude nõudlus viimastel kuudel aktiviseerunud ning ka ehitsussektori tööhõive tõusnud täna kinnisvarabuumi algusajaga võrreldavale tasemele. Seetõttu oleks lisaressursside suunamine taristuinvesteeringutesse juba niigi suhteliselt tugevas seisus oleva sektori ergutamine. Tõenäoliselt kaasneks sellega ehitusvaldkonna kohati juba eksisteeriva tööjõu nappuse edasine suurenemine. Selle mõju majanduskasvu elavdamisel jääks aga parimal juhul kesiseks.
Euroopa Liidust saadavate toetuste näol on Eestil ka ilma laenamata võimalik kulutada investeeringuteks niigi rohkem kui me ise säästame. Tagantjärele tarkusena saame olla õnnelikud, et Euroopa rahakraanid avanesid meile majanduse kriisiaastatel 2009-2010. Ühelt poolt aitas see oluliselt pehmendada riigieelarve kulutuste kärpimise vajadust. Teiselt poolt võib vaid ette kujutada, kust ja millise hinnaga oleksime leidnud ehitussektorisse tööjõudu siis, kui viimaste aastatega võrreldavad teedeehituse projektid oleks tulnud läbi viia buumiaastatel.
See illustreerib selgelt, miks majanduse tsükliliste kõikumiste tasakaalustamine võiks tugineda hoopis Euroopast saadavate toetuste paindlikumale kasutamisele. Lihtsustatult öeldes võiks Euroopa ühisest eelarvest rahasaajatel riikidel olla võimalus toetuste (millest suur osa on seotud erinevate taristuehituse projektidega) kasutamiseks praegusest märksa pikema ajaperioodi jooksul. Praegu on Euroopa Liidu eelarveperiood seitse aastat, kuid reaalselt kipub toetuste kasutamine kontsentreeruma umbes poole lühemale ajaperioodile. Arvestades majandustsüklite pikkusi, on see liiga lühike aeg.
Euroopa eelarvest saadavate toetusrahade põhiliseks rolliks on keskmisest vaesemate riikide majanduste struktuursete ümberkorralduste toetamine. Sellele võiks aga lisanduda ka senisest olulisem roll majanduste tsüklilisel tasakaalustamisel. Kindlasti on Euroopa Liidu bürokraatiaaparaadis selleks vajalike muutuste läbisurumine väga keeruline ja pikaajaline, kuid väärib kindlasti proovimist. Seda olukorras, kus Euroopa mõne riigi hiljutine kogemus näitab, et üheaegne buum kinnisvarasektoris ja massiline toetusraha kasutamine võivad majanduses struktuurseid probleeme hoopis süvendada.
Seotud lood
Mul on hea meel, et riigivõla suurendamise võimalus on taas saanud teemaks, mille üle arutletakse. Jürgen Ligil on seda muidugi valus kuulata ja halle juukseid tuleb kindlasti juurde, aga miks ka mitte. Eks ole ju saanud pikalt „õiget“ rida ajada.
Reedeses Äripäevas kirjutas Kristjan Hänni, et 2008-2009. aastal otsis valitsus tikutulega kedagi, kes olnuks üldse nõus riigile raha laenama. Varem on väidetud, et Eestil polnud kriisi ajal mingit likviidsust, ja on viidatud isegi isikule, kes Eestile laenamisega justkui riigi päästis. Selliste väidete esitajad eksivad, kirjutab rahandusministri nõunik Eva-Liisa Õng.
Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni on riigivõla suurendamise debatis seda meelt, et selleks võimaluseks peab valmistuma.
Eesti majanduskasvu numbrid teevad kurvaks. Sel nädalal selgunud teise kvartali SKP kasv oli aastases võrdluses vaid 1,3% ja esimese kvartali oma 1,1%. Jääme selgelt alla nii Lätile kui Leedule, kus kasv on üle 3%, tõdeb Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele