- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läheneb ühtne pangandusjärelevalve
Selleks, et hoida euroala võlakriisi ilmnedes riikide usaldusväärsust, oli vaja probleemseid riike toetada ühiselt. Samuti sai selgeks vajadus riikide ja nendes asuvate pankade omavahelise finantssõltuvuse lõhkumise järele. Pangandusliidu näol liigub euroala pangandus ühtse järelevalve ja abimehhanismide suunas, kirjutab Swedbank Eesti peadirektor ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens.
Viimasest rahvusvahelisest panganduskriisist väljumiseks pidid paljud riigid kas pangad maksumaksja raha eest rekapitaliseerima või tingimusteta oma valitsemisalalt pärit pankade kohustusi garanteerima. Sellega taastati suures osas usaldus pankade vastu, kuid tõmmati tähelepanu riikide kohustustele ja võimele neid kohustusi täita. Esimesena paistis ülemäärase laenukoormusega silma Kreeka ja sealt algas euroala riikide võlakriis ehk siis investorite soovimatus suure laenukoormusega riikide võlga finantseerida.
Selle tulemusena polnud mitu Euroopa riiki võimelised finantseerima oma eelarve auke ja ka oma juba lõppevaid kohustusi. Hoidmaks euroala riikide usaldusväärsust ja võib-olla ka eurot kui ühisraha, oli euroala riikidel vaja probleemseid riike toetada ühiselt.
Võlakriisi arenedes ilmnes ühtlasi tugev side pankade ja riikide vahel. Enamasti olid euroala riikide kodupangad oma asukoha riikide suurlaenajad. Teisalt olid näiteks Hispaania ja Iirimaa võlaprobleemid tekkinud otseselt omamaiste pankade toetamise vajadusest. Seega oli euroalal välja kujunenud olukord, kus panganduskriis muutus peaaegu automaatselt riigi võlakriisiks (õigemini krediidivõimetuseks) ja riigi võimetus oma võlgu tasuda muutus automaatselt kohaliku panganduse kriisiks. Nõnda pidid euroala riigid näiteks toetama Hispaania pankade rekapitaliseerimist.
Et tagada toetatavate riikide pankade sarnast riskivõtmise taset võrreldes toetavate riikide pankadega, oli vaja toetavatel riikidel saavutada mingi aktsepteeritav kontroll toetatava riigi panganduse üle. Teiseks oli selge, et euroala finantsusalduse tõstmiseks oli vaja lõhkuda riikide ja nendes asuvate pankade omavaheline finantssõltuvus. Selle saavutamiseks otsustati luua pangandusliit, mis pidi endas ühendama ühtse euroala süsteemset pankade järelvalvet, ühtset kriisihaldusmehhanismi ja kriisilahendusfondi.
Swedbank Eesti peadirektor ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens kirjutab oma arvamusloos, et euroala ühtse pangandusjärelvalve loomise osas on kokkuleppele jõutud. Ühtse restruktureerimisorgani ja -fondi üle vaidlused veel käivad ning oluline on, et lahendus selguks võimalikult ruttu. Loe pikemat lugu tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele