Savisaar rääkigu rahaasjadest õigete nimedega

Šveitsi kohturegistrist Savisaare kohtuasja jälgi ajades õnnestus Brinkmannil leida dokumendid, mis aitas tuua selgust Savisaare rahaasju puudutava kriminaaluurimise kohta. Nendele dokumentidele tuginedes on minul tekkinud veendumus, et Savisaare möödunud aastal ilmunud raamat „Tõde Eestist“ on olnud lihtsalt Keskerakonna esimehe hale katse oma salakontol toimunud tehinguid varjata. Savisaare viimane raamatuprojekt sarnaneb kuriteo sooritanud isiku katsega endale pärast kuriteo sooritamist alibi kindlustada.

Kirjeldan lühidalt ja lihtsustades Äripäeva käsutuses olevatele dokumentidele tuginedes, mis on Savisaarega seoses tekkinud korruptsioonikahtluste tagamaad.

Juba aastast 1997 on Edgar Savisaar seotud Šveitsi pangas oleva salakontoga, kuhu Eestis ja Tallinnas ärihuve omav ettevõtja on teinud rahaülekandeid. Mitmed kaudsed faktid viitavad, et seal konto olnud raha võis Savisaar variisikute abil kasutada ka Eestis kinnisvara soetamiseks.

Seda kontot nimetatakse Šveitsi kohtudokumentides perefondiks. Tegemist on fondiga, mille osanikke ei pea kandma registrisse ehk see pakub jõukatele perekondadele diskreetset võimalust raha kogumiseks. Fondile on ligipääs ainult pereliikmetel ja sellist fondi kasutatakse näiteks laste õpingute tarbeks raha kogumiseks.

2011. aasta alguseks oli sellele Savisaarega seotud kontole kogunenud varasid vähemalt 470 000 euro väärtuses. See summa on võrdne praeguse Tallinna linnapea 12 aasta töötasuga.

Hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles Edgar Savisaare eksabikaasa Vilja Savisaar-Toomast, et temal sellele kontole ligipääs puudus ja tegemist oli Edgar Savisaare rahaga. Just Vilja ja Edgar Savisaare abielulahutus on üks põhjus, miks Eesti uurijad jõudsid Savisaarega seotud salafondi jälile.

Lahutusega kaasnenud abieluvara jagamiseks ja kohtuvaidluse vältimiseks oli Edgar Savisaarel vaja 2009. aasta sügisel kiiresti raha. Ta võttis lühiajalise 173 500 eurose laenu oma kunagise lähedase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegade Siim ja Sulev Seppiku firmast. Seppikud on uurijatel aidanud Savisaare rahakeerutamisse selgust tuua ning see on tõenäoliselt üks põhjus, miks Ain Seppik läks Savisaarega riidu ning ei kuulu täna enam Keskerakonda.

Võimalik, et korruptsiooniuurijad lubasid vendadele Seppikutele vastukaubana pigistada silmad kinni Seppikutega seotud ettevõttes toimunud kahtlaste rahaülekannete ning võltsimiskahtlusega raamatupidamisdokumentide suhtes. Seppikute skeemidest ilmus Äripäevas uuriv lugu 29. aprillil 2011. aastal.