Kui käibemaks väheneb, langetab kaupmees hinda

Arvestades kulude kasvu eluasemele (aastaga 11,9%), tervishoiule (6,8%) ning seda, kaupmehi süüdistatakse pidevalt kõrgete hindade pärast, on aeg alustada diskussiooni käibemaksumäärade langetamise küsimuses.

Valitsuse ettepanekul tõstis riigikogu kolm aastat tagasi riigieelarve kiireks tasakaalustamiseks mõnepäevase etteteatamisega käibemaksumäära 18%lt 20%le lubadusega, et see on ajutine, kuid nüüd ei taheta sellest rääkida. Enamikus Euroopa  riikides on toidukaupadel madalamad määrad. Seetõttu on üllatav rahandusministri resoluutne seisukoht, et seal, kus kehtivad soodustused toidukaupade käibemaksumääradele, on inimesed ülekaalulised ja riigil maksuvõlad.  Samas on ELi riikide hulgas ka neid näiteid, kus riigil võlad on tasakaalus, kuid toidukaupade käibemaks keskmisest madalam. Otsustajad – näiteks riigikogu majanduskomisjoni esimees – on asunud avalikkust eksitama väitega, et käibemaksulangus tähendab ainult kaupmeeste kasumit. Nii väita pole aus ja ebaausus pole riigimehelik.

Kauba hind koosneb sisseostuhinnast ja jaekaubanduse juurdehindlusest, millele liidetakse 20%-line käibemaks. Kui jaekaubanduse juurdehindlus selle aasta I kvartalis oli jaekaubanduses 22%, siis peamiselt toitu müüvates kauplustes keskmiselt 18%, 2012 samal ajal 20%. Juurdehindlusega kaetakse kõik kaupluse kulud (kommunaalkulud, rent, elekter), kõik tööjõukulud, sh maksud, turunduskulud, transpordikulud, finatskulud jm. Kasuminäitajad selles valdkonnas olid I kvartalis nullilähedased.