Aruandluse lihtsustamine udustab pilti

Arvestada tuleb eeskätt rahavoogude aruandes avaldatava info olulisusega. Selle alusel hinnatakse ettevõtte väärtust, võimet maksta dividende ja/või laenude intresse - kokkuvõttes on see firma elujõu suhtes seisukoha võtmine. Kuid rahavoogude aruannet mõistavad tihti valesti nii ettevõtjad kui osa raamatupidajaid. Nimelt peaks selle arvestust rohkem nõudma otsemeetodil, et kaoks ära ekslik arvamus, nagu oleks see kasumiaruandest ja bilansist arvutatav aruanne.

Eksiarvamuse propageerijad unustavad ära, et rahavoogude aruandes ei tohi kajastada rahatuid tehinguid (tasaarvestusi jms). Ainult otsemeetodil kajastatav rahavoogude aruanne esitab tegeliku info ettevõtte rahaliikumise kohta, näidates ära, kas ja millisel määral on firma võimeline raha genereerima.

Krediidiasutuste jaoks võib suurem andmete hulk olla edaspidigi oluline. Mis tähendab, et laenu taotleval ettevõtjal tuleb rahavoogude aruande esitamisega ikka arvestada. Samuti on suur hulk ettevõtjaid, kes teisele ettevõttele krediidi andmise otsuse langetavad muu hulgas rahavoogude aruande põhjal. Kui nüüd EK ettepanekud vabastaksid mainitud aruandlusest üle 85% Eesti ettevõtetest, siis ühel ilusal päeval kobab suur hulk meie ettevõtjaid ja krediidiasutusi, kes neid andmeid oma ettevõtte juhtimises vajaksid, lihtsalt pimeduses.

Raamatupidamisfirma Vesiir OÜ juhatuse liikme Enno Lepvaltsi põhjendusi selle kohta, miks majandusaruandluse liigne lihtsustamine muudab senise läbipaistava pildi palju udusemaks, saab lähemalt lugeda tänase Äripäeva paberlehest.