- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linnupõld: III sammas ei toimi, süsteem vajab uuendamist
Tänane kolmesambaline pensionisüsteem võiks ideaalse toimimise korral tagada skandinaavialiku heaolupensioni. Vähenevat riiklikku esimest sammast tasakaalustab kasvav kohustuslik teine sammas, tagades pensioni püsimise siiski vaid Euroopa sotsiaalhartas defineeritud vaesuspiiril, kirjutab Swedbanki pensionifondide juht Loit Linnupõld.
Vabatahtlik 10-15% sissetulekust säästmine III sambasse peaks kogupensionile lisama puuduolevad 30%, mille tulemusel on kogupensioni ning pensionieelse sissetuleku 70%se suhte saavutamine väga tõenäoline.
Kolmas sammas pole kahjuks kavandatult käivitunud. Enamik inimesi ei ole endale teadvustanud vabatahtliku pensionikogumise vajalikkust ning seetõttu puuduvad neil pikaajalised säästud. Teiseks probleemiks on madal säästumäär, mistõttu III sambasse kogunenud keskmise vara maht on väga väike – fondides umbes 2200 eurot inimese kohta ning kindlustuses vaid umbes 890 eurot inimese kohta.
Üldise säästumäära tõstmisele võiks kaasa aidata tänase II samba laiendamine, lubades sinna vabatahtlikke sissemakseid teha nii inimestel endil kui ka tööandjatel. II samba laiendamine tõstaks märkimisväärselt vabatahtliku pensionikogumise efektiivsust, võimaldades vältida vajadust eraldiseisva väärtpaberikonto ning fondiosakute ostmiseks tehtavate väärtpaberitehingute järgi. Soovi korral saaks olemasoleva II samba baasil luua Eesti elanikele ühtse pensionikogumissüsteemi, mis suudaks kuluefektiivselt korraldada nii kohustuslikku kui ka vabatahtlikku pensionikogumist.
Tänase kolmanda samba rolli üle võiks arutleda, aga üheks võimalikuks variandiks võiks olla III samba muutumine investeerimiskonto laadseks lahenduseks, mis võimaldaks asjatundlikel klientidel ise oma pensioniinvesteeringuid juhtida. Samuti võiks sellise lahendusega kaasneda tänane paindlikkus, kus kogutud raha on võimalik vajadusel välja võtta.
Muudatuste kavandades peaks silmas pidama kolme eesmärki: kaasatuse kasv (enamik kogub pensioni, panustada võiks ka tööandja), säästumäära kasv (säästa tuleb piisavalt, panustab ka tööandja) ja efektiivsuse kasv (kogumis-ja investeerimiskeskkond peab olema võimeline makseid investeerima).
Seotud lood
Inimestel peaks olema rohkem valikuvabadust selles osas, kuidas nende pensionifondi investeeritud raha tuleks kasutada, leidis teenusmajanduse koja tegevjuht Kristina Narusk.
2. jaanuarist asub Swedbank Investeerimisfondid ASi juhina tööle Kristjan Tamla, kes seni juhtis Swedbanki Balti Investeerimiskeskust.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele