Häälteskandaal tugevdab demokraatiat

Kui erakonnad saavad 80% ulatuses oma raha riigieelarvest, siis kas nad on ikka sel juhul kodanikeühenduste tüüpi organisatsioonid - või on nad järjest rohkem avalike ja riigiinstitutsioonide sarnased? Viimane tõlgendusviis oleks täiesti mõeldav ja selle toetuseks leiduks mitmeid argumente. Kui ütleme, et parteid on pigem avalikud institutsioonid, siis peame ümber mõtestama erakondade olemuse ja funktsioonid. Sellisel juhul pole detailsemad ettekirjutused sisedemokraatiale ja sisevalimistele  liiast, iseküsimus, kuidas neist hakatakse kinni pidama ja kes seda kontrolliks.

Arusaam, et erakonnad on väikesed mõttekaaslaste ühendused, mis korraldavad oma siseelu täiesti iseseisvalt ja avalikkusel pole õigust selle kohta ettekirjutusi teha, on sattunud tõsise küsimärgi alla. Erakondade sisedemokraatia temaatika on välja tiritud hallist tsoonist, erakonnad peavad neis küsimustes olema senisest avatumad ning vastutusvõimelised. Ilma hästi toimiva parteisisese demokraatiata on raske ette kujutada kvaliteetset demokraatiat riigi tasandil.

Loe tänasest Äripäeva paberlehest, missuguseid positiivseid vastuseid väga murelikele küsimustele Eesti demokraatia kohta Tõnis Saarts välja pakub.