Miks Laar kolgib maas lamavat sõpra?

Sellist käitumist Reformierakond IRLile kindlasti ei andesta. Ei aita ka IRLi poliitikute kommentaarid, millest jääb mulje, et IRLi juhid on otsustanud mängida head ja halba politseinikku. Kurjale Laarile vastandus Urmas Reinsalu, kelle sõnul on IRLi sooviks hoopis tagada valitsuse töövõime. Juhan Partsu selgitus, et Laar eesmärk oli puhkeda võiva poliitilise kriisi ära hoidmine ning Margus Tsahkna jutt sellest, et kiri oli Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse siirduva Mardi poliitikast lahkumise avaldus, milles viimane tundis muret oluliste reformide venimise pärast.

Selline jutt on kahepalgeline ja näitab, et IRLi juhid peavad avalikkust lambapeadeks. Laari kirjast on võimatu lugeda välja muret haldus- jt reformide venimise pärast ning ei aita see avaldus ka kuidagi parandada valitsusliidu töövõimet.

Reformierakonna sisevalimiste skandaal on IRLile kasulik ja sellepärast otsustaski Laar kustuma hakanud tulle hagusid juurde visata. Skandaal puhkes Reformierakonnale väga kehval ajal. Nad olid just andnud avapaugu oma valimiskampaaniale ning katnud prügikastid loosungitega "Uhke Eesti üle". Nüüd nulliti see kampaania avalöök enda lolluste ja konkurentide abiga ära. Ka Laar ei saanud panna vastu kiusatusele Reformierakonna valimisloosungi kallal hambaid teritada.

"Poliitiline olukord Eestis on ausalt öeldes mage. Uhkust ei ole selle üle põhjust tunda," kirjutas Laar. "On küll hea, et suvel, kui seebiooperid on oma tegevuse katkestanud, pakub Reformierakond kõigile soovijatele uut seebiooperit, mille lõppu ei paista. /---/ Valitsuserakond pole suutnud mitte ainult muuta end naeruväärseks, vaid kahjuks on ebausaldusväärseks tehtud kogu Eesti poliitika," üldistab Laar oma kirjas.

Pärast sellist lajatamist koalitsioonipartneri aadressil on raske praegusele võimuliidule edukat edasist koostööd prognoosida. Kui oravad ongi praegu liiga nõrgad ja neelavad Laari kirja alla, siis olen kindel, et hiljemalt aasta enne järgmisi riigikogu valimisi saadab Reformierakond IRLi vahetusmeeste pingile puhkama. Ma poleks aga ka üllatunud, kui valitsusliidu lagunemine toimuks juba praegu, enne kohalikke valimisi. IRL on pakkunud Reformierakonnale võimaluse luua Tallinnas ja Toompeal ühine võimuliit Keskerakonnaga. Sellist võimalust oravad kergekäeliselt prügikasti ei viska.

IRL saab ka ise aru, et mängib tulega. Laargi viitab oma kirjas võimalusele, et tema üleskutse tulemuseks võib olla IRLi valitsusliidust välja jäämine. Eks IRL loodab, et oravad on liiga nõrgad ja seetõttu on neile ka liiga riskantne enne kohalikke valimisi hakata Toompea võimuliitu ümber mängima.

Minu jaoks on Laari ja IRLi käitumine kahepalgeline. Tegemist pole murega eetika või poliitilise kultuuri pärast. Kui võrdleme kolme viimase aasta suuremaid skandaale – IRLi elamisload, Meikari ülestunnistus ja Reformi sisevalimised – on praegune skandaal kõige lahjem. Tegu on eeskätt Reformierakonna siseprobleemiga, mida erakond on üritanud ka kiiresti lahendada. Seetõttu oli Laari esmaspäevane avaldus koalitsioonipartnerile kui noahoop selga.

Kui mõni IRLi juht oleks taolise kirjaga tulnud avalikkuse ette möödunud aasta sügisel, pärast Meikari juhtumit uurinud prokuratuuri uurimiskokkuvõtte avalikustamist, siis oleks olnud põhjust neid selgesõnalisuse ja julguse eest kiita. Toona aga olid IRLi juhtide kõrvad lidus ja saba jalge vahel, sest valimised olid kaugel ning oluline oli püsida võimul. Võimuiha kaalus toona üles eetilised põhimõtted ja mure poliitilise kultuuri pärast.