Alfaisaste aeg on õnneks läbi

End grupi juhiks murdnud alfaisend juhib kindlakäeliselt karja, jagab ressursse ja kindlustab endale parimad soojätkamise võimalused. Hierarhias madalamatel tasemetel olevatel vendadel ei ole alfaisase kõrval aga sugugi lõbus. Kui keegi alluvatest kaela kandma hakkab, tuleb tal võim üle võtta või lahkuda. Alfaisase saatus on jääda püramiidi tipus alati üksikuks.

Alfaisastel on praeguses Eestis raskem murda. Mitte et neid vähem oleks, geneetilist ja kasvatuslikku mustrit ühe põlvkonnaga ei muudeta, kuid macho-tüüpidel on ühiskonnas raskem esile tõusta. Alfaisaste jõud pääseb maksvusele lihtsakoelisemates või murrangulistes ühiskondlikes oludes. 90. aastate alguses ettevõttega alustamine nõuka­järgses kaoses oli oluliselt lihtsam, sest turud olid tühjad. Nüüd, kus keskkond ja seetõttu ka äritegevus on läinud palju keerulisemaks ja rahvusvahelisemaks, ei saa jõuvõtteid kasutavad alfaisased enam hakkama. Üksinda otsustavad alfaisased ei suuda juhtida avatud turgudel tegutsevaid suuremaid ja keerulisemaid ettevõtteid, sest konkurentide grupimõtlemisele ja koostööst kantud juhtimisele pikalt vastu ei saa.

Lühinägelik on arvata, et ainult alfaisased juhid suudavad stressi taluda või riske võtta. ­Pigem suudavad koostööaltid juhid äritegevust kainemalt hinnata ning lähtuda füüsikaseadustest, mille järgi on ühtlane liikumine efektiivseim viis edasi minna. Järsud tõusud ja langused võivad ettevõttele liiga kalliks osutuda.