Linlase kompromiss kauplejaga tooks öörahu

Politsei piiratud ressursside juures on kõigi õigusnüansside ettenägemine ja menetluse läbiviimine ainuüksi ühe müratekitajast kaupleja suhtes ilmselgelt ebaotstarbekas. Võrreldes kohaldatavat sanktsiooni (kuni 100 trahviühikut või arest) menetluse kulukusega, on selge, et karistuse määr ei vasta väärteo raskusele ega selle tõendamise menetluse mahule. Seega, praktikas ei taga politsei ja munitsipaalpolitsei kaasamine vanalinna elanike öörahu.

Seadus võimaldab lühendada lahtiolekuaega kauplejate puhul ühekaupa. Ka see menetlus eeldab veenvate tõendite olemasolu ning kõik etapid võtavad ühe kaupleja puhul aega keskmiselt pool aastat või enamgi. On esinenud juhtumeid, kus tunnistajad on loobunud ütluste andmisest kohtus põhjusel, et ettevõtja on neid ähvardanud. Kuna vanalinna ehitistel on tihti ühine vahesein, on praktikas sageli ka võimatu kindlaks teha, millist meelelahutusasutust müranormide ületamises süüdistada. Lisaks ei ole inimeste tänaval tekitatavale olmemürale seatud norme, määratud kasutatavaid mõõtmisvahendeid ja -spetsiifikat.  Eesmärgi saavutamine pärast haldus- või kohtumenetluse lõppemist on luhtunud ka sel põhjusel, et ettevõtja lõpetab „ootamatult” tegevuse ja samal ajal alustab samades ruumides samasugust tegevust uus ettevõtja, kellele juba kogutud tõendeid inkrimineerida ei ole võimalik.

MTÜ Vanalinna Selts esindajate sõnul on olukord nende koduümbruses muutunud väljakannatamatuks. Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti ka Pärnu, Tartu ja Kuressaare linnavalitsuse spetsialistidega, kes kinnitasid samalaadsete probleemide olemasolu ja toetasid seaduseelnõu esitamist. Näiteks Tartu linnavalitsuse ametnike sõnul paiknevad toitlustusettevõtted ja ööklubid Tartus küll hajutatult, kuid seaduse muutmine lahendaks avaliku korra probleemi Rüütli tänaval. Tallinnas võib kaaluda piirangu kehtestamist kas kogu vanalinnale või näiteks territooriumile, mis piirneb Suur-Karja, Kuninga ja Harju tänava ning Vabaduse väljakuga.

Tallinna vanalinnas tegutseb märkimisväärne arv meelelahutusasutusi, neist ainuüksi 235 toitlustamisega tegelevat,  seega pealinna ööelu on suures osas koondunud sinna. Seetõttu on vanalinna elanike elukeskkond teistsugune kui näiteks Pirital, neid ei saa omavahel võrrelda.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et öörahu probleem süveneb ning olemasolevad meetmed ei ole probleemi lahendamiseks piisavad. Kui  seaduseandja meie ettepaneku kaubandustegevuse seaduse muutmiseks jõustab, siis loob see võimaluse õiguslikuks aluseks piirata toitlustamisega tegelevate kauplejate tegevust võrdsetel alustel kindlaksmääratud piirkonnas. Linnavalitsuse eesmärk ei ole takistada ettevõtlusvabadust, vaid püüda leida tasakaal elanike soovide ja toitlustusega tegelevate kauplejate huvide vahel.