Kumb Eesti on parem: Pätsi-aegne või tänane?

Me ei ela täna muu arenenud maailma suhtes sugugi halvemini kui kahekasakümmend aastat tagasi. Eesti töölise palga ostujõud jäi kahe sõja vahel rootslase ja taanlase omast 2,7 korda ja hollandlase ja šveitslase omast 3,6 korda maha, kuid oli viiendiku suurem poolaka või venelase omast. Ameeriklasega oli vahe sama arvutuse järgi aga peaaegu kaheksakordne. Täna, kui võtta arvesse ostujõu pariteeti, jääme elaniku kohta tuleva SKT poolest ameeriklastest maha üksnes 2,3 korda ja teistest peale poolakate ja venelaste alla kahe korra.

Sellel võib olla kaks selgitust. Esiteks, tänane Eesti on olnud tunduvalt edukam, kui me olime enne Teist Maailmasõda. Teiseks võis tänase Eesti pärand 1991. aastal siiski tunduvalt parem olla, kui me arvame. Äkki pärisime me koos elektri- ja teedevõrguga ning sadamatega ka tunduvalt edasipüüdlikuma, ettevõtlikuma ja harituma rahva?

Kuid kõigele vaatamata ei saa tuleviku suhtes muretu olla. Kriis ise oli küll mõnevõrra leebem, kuid paranemine  vindub. Tõsi, oleme oma tasakaalus eelarve ja väikese riigivõlaga võlakriisis vaevlevas maailmas näituseeksemplar, kuid eurotsooni kriis pole veel kaugeltki möödas ja  kuid paraku ei saa me kuidagi kinnitada, et oleme omalt poolt enda arengu kiirendamiseks midagi ära teinud. Meie arsenalis pole ühtegi teist ideed peale kokkuhoiu. Sellest jääb edukas olemiseks väheks.

Pikemalt loe tänase Äripäeva paberväljaandest.