Riik kaalub Levira osaluse müüki

Eelnev ei tähenda aga seda, et Levira müük ühemõtteliselt selge oleks. Vastukaaluks võib tuua asjaolu, et Levira on siiski olulise turujõuga ettevõtja üleriigiliste raadio- ja teleprogrammide edastamise osas.  Kui riik enam omanikeringis ei jätka, kas siis on olemas oht, et seda olulist turujõudu kuritarvitatakse?  Ja kui see juhtub, kuidas seda ohjeldada? Asja olemuse mõistmiseks tuleks eristada riigi kui omaniku ning riigi kui järelevalve teostaja ja tururegulaatori rolli. Need funktsioonid on riigis selgelt eraldatud ja Levira kliendid on võimaliku olulise turujõu kuritarvitamise eest samamoodi kaitstud nii enne kui pärast ettevõtte erastamist. Siinkohal on hea taustana teada, et kõigis riikides, kus Levira - taolised ettevõtted on erastatud, on sellised hirmud vaid hirmudeks jäänudki.

Julgeolekuteema on oluline eriolukordade ja riigikaitse kontekstis. On oluline, et nendes olukordades toimuks kommunikatsioon ja et seda ei moonutataks ega takistataks. Raadio on selles kontekstis kindlasti oluline vahend. Samamoodi nagu tänasel päeval on seda mobiiltelefon või ka internet.  Riik on selles osas välja töötanud vastava õigusliku regulatsiooni ja terve rida nõudeid, mida antud kontekstis olulisi teenuseid osutavad ettevõtted peavad järgima. Oluline on seejuures märkida, et väga paljud neist on juba erakätes ja ka väliskapitali kontrolli all.  Kõigele sellele on mõeldud ka varasemate erastamisotsuste puhul ning Levira juhtum ei ole siinkohal mingiks erandiks.

Viimasena võiks vastukaaluna lauale panna argumendi, et võib-olla ei peaks riik ettevõtteid müüma, vaid neid hoopis hoidma, juurde ostma ja arendama. Selles on kindlasti oma tõetera sees. Ja peidus ka võimalus. Siiski, kui ausalt peeglisse vaadata, tuleb tunnistada, et riigil täna seda võimekust ei ole ja seetõttu oleks ka Levira müümata jätmine pigem risk kui võimalus.