Vajame riiki, mida suudame tunnetada

Vaatamata tavaväitele sellest, et Eestil puudub n-ö suur eesmärk, tasuks selle üle arutleda. Äkki see suur eesmärk on meil olemas, kuna see peaks ju taanduma küsimusele, mis on riigi mõte? Põhiseadus sõnastab meie riigi mõtte nii: tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kas selle kõrvale peab üldse mingeid uusi “suuri eesmärke” seadma? Või kui seamegi, siis ei tohiks need uued ideed olla vastuolus põhiseaduses sätestatuga. Mõtestagem koos ja avalikult lahti, mida põhiseaduse preambulis seatud eesmärk tähendab ja mida me selle nimel peame tegema täna, homme - pidevalt.

Vabariigi presidendi üleskutse teha Eesti riik viie aastaga (100. juubeliks) korda, on küll innustav, aga ei võimalda koostada muud kui lühiajalist tegevuskava. Tõenäoliselt saame tõsiselt pingutades viie aastaga mõne väiksema (mis ei tähenda mitteolulise) ja jõukohase praktilise sammuga hakkama. Nii võiks 100. juubeliks ära teha kolleeg Raidla pakutud riigipidamise reformi koos haldusterritoriaalse reformiga, püüdes seekord reforme kui protsesse juhtida professionaalselt, lähtudes seejuures muudatuste juhtimise põhitõdedest ja nt Soome kogemusest reformide läbiviimisel.

Pakun alljärgnevalt mõned ideed, mis võiks meil rahvana mõtteis terendada ning mis ei ole põhiseaduslike suurte eesmärkidega riives.