Kogu tõde toiduainete hinnatõusust

Lõplik toiduaine hind, mille maksab tarbija jaekaubanduses, sisaldab endas kõiki konkreetse toiduaine tootmiseks vajalike komponentide maksumust (mis omakorda sisaldavad erinevaid makse, kusjuures tooraine on toiduainete puhul 25-80%-ne kulukomponent), transpordikulu, riigimakse, hulgi- ja jaekaubanduse juurdehindlust. Ahel esmasest toorainest kaupluse lettidel müüdavate valmistoodeteni on pikk, hõlmates mitmeid dünaamilisi muutujaid. Kahjuks on Eesti väga väike riik ja sõltuv paljuski sellest, mis toimub maailmas laiemalt. Seda ei saa muidugi öelda meie maksusüteemi kohta, mis on olnud meie riigi ja omavalitsuste otsustest sõltuvalt mõnikord heitlik.

Ülitihedas konkurentsis Eesti toiduturul hoidsid tootjad ja kaupmehed hinnad pikka aega enda kasumi arvelt tarbijate jaoks madalal, ent selline majandustegevus ei ole jätkusuutlik. Viimaste aastatega tugevnenud surve hinnale on viinud paljude kaupade hinnad kriitilise piirini madalaks – soodushinnad on muutunud meie igapäevaelus niivõrd tavaliseks, et me isegi ei mäleta, et näiteks kaks aastat tagasi maksis leivakilo keskmiselt 25 krooni, täna aga keskmiselt 19 krooni.

2010. aastal kallinesid toidukaubad kauplustes keskmiselt vaid 3%. Seda ajal, kus on tõstetud nii käibemaksu kui näiteks Tallinnas ka müügimaksu. Ei tööstused ega kaupmehed ei pea ega suudagi alla neelata kõiki hinna- ja maksutõuse – selle maksavad kinni ikka tarbijad ehk siis meie kõik.

Muud tootmisega seotud kuludMaailmaturu hinnad on tõesti tõusuteel olnud just lähiminevikus. See puudutab eelkõige kütust, sest naftast kui toorainest saab majanduselu alguse ja selle hind mõjutab kõiki tegevusi. Uudis naftabarreli hinnast rekordtasemele tõusmisest ei rõõmusta meist kedagi.

Lisaks on muudki tootmiseks vajalikud kuluartiklid kümnete protsentide kaupa tõusnud, nii elekter, gaas. Näiteks kasvasid ju statistikaameti andmeil elektri, kütte ja soojusenergia hinnad eelmise aasta ainuüksi ühes kuus 12,2 protsenti võrreldes ülemöödunud aasta sama ajaga, mootorikütus aga 18,8 protsenti. Samas on uuringufirma Nielseni andmeil Eestis viimase kahe aasta jooksul toiduainete hinnad langenud erinevates tootegruppides kuni 25 protsenti.Samas oleme siin väikeses Eestis väga heas olukorras: jätkub põllumajandusmaad, vett, energiat. Meie toorainetega toidutootmiseks isevarustamise tase on väga hea: piima puhul üle 150%, sealiha pea 100%, loomaliha 75%, linnuliha 50%, teravilja osas rukki saame heal aastal kõik Eestist. Seega suudame endid põhitoiduainetega ära varustada. Kuid kui maailmaturul nõudlus üha kasvab (ja see kasvab), siis peame arvestama tõsiasjaga, et kui tahame süüa, siis ka toiduainete hinnad tõusevad.

Eesti turul toimib vaatamata väiksusele ülitihe konkurentsTugevat mõju avaldab kindlasti ka konkurents ja tarbijate ostujõud, mis peaks hinnad hoidma tarbijate jaoks siiski kättesaadavad. Koduturg on enamusele ettevõtetele endiselt esmane ning sellega arvestatakse niipalju kui vähegi võimalik. Samas on selge, et kõik tarneahela lülid peavad püksirihma pingutama.

Ja praegu ei oska keegi enam ennustada, kui kõrgele toiduainete hinnad tegelikult maailmas kasvavad! Kõik oleneb selle aasta saagikusest ja nõudlusest turul.Samas paneb lõpphinna paika tarbijate sissetulek ja kuna Eestis sisenõudlus kasvab aeglaselt ja sissetulekud samuti, peame tegema kompromisse: vähendama kasumlikkust, suurendama efektiivsust, kombineerima toorainega ning langetama veel palju ja palju otsuseid, mis ei pruugi just kõige populaarsemad olla.