Palgalõhe kandub otse üle pensionilõheks. Nii riik kui inimesed ise saavad siin paljugi ära teha, kirjutab SEB erakliendi kindlustus- ja pensionilahenduste ekspert Katrin Laks.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
- kuidas kandub tänane palgalõhe Katrin Laksi sõnul aastatega otse üle naiste pensionisse;
- miks alustavad paljud naised pensioni kogumisega liiga hilja ja mida tähendab see hiljem vajalike summade jaoks;
- milliseid samme peaksid autori hinnangul tegema riik, tööandjad ja inimesed ise, et pensionilõhet vähendada.

- Laste kasvatamine ei tohiks tulevikus tähendada väiksemat pensionit. Riik võiks panustada lapsega kodus oleva vanema teise pensionisambasse senisest veelgi enam, leiab Katrin Laks.
- Foto: Erakogu
Eestis räägitakse pensionist sageli liiga hilja. Tavaliselt siis, kui pensioniiga hakkab juba lähenema või tekib hirm, kas tulevikus üldse rahaliselt toime tullakse. Väga sageli lükkavad selle teema edasi just naised. Mitte sellepärast, et nad ei hooliks oma tulevikust, vaid seetõttu, et esikohale seatakse lapsed, pere ja kodu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui naised tunneksid, et nad saavad meestest sõltumata alati ise hakkama, siis saaksid nad hea meelega rohkem lapsi, kirjutab ajakirjanik Anu Lill.
Naised saavad ka ise mõndagi ära teha, et sooline palgalõhe liiga suureks ei käriseks, kirjutab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.