Me ei ole uppumas tehisaru lurri, vaid oleme keset ajaloo suurimat kullapesu, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks võrdleb Ardo Reinsalu tänast tehisaru-buumi Exceli varasema võidukäiguga;
- kuidas sünnib autori hinnangul AI-pläust ja miks ei näita see veel tehisaru tegelikku väärtust;
- millisesse arengufaasi on tehisaru Reinsalu sõnul jõudnud ja miks tuleb see plönni-periood lihtsalt läbi teha.

- “Jah, sotsiaalmeedia on praegu AI-plönni täis, kuid see on vaid ajutine nähtus. Halb sisu ei hoia pikalt tähelepanu ning interneti algoritmid hakkavad seda varem või hiljem filtreerima,” lohutab Ardo Reinsalu.
- Foto: Liis Treimann
1999. aastal asutati Euroopa tabelarvutuse riskide huvigrupp EuSPRIG, ohjamaks õuduslugusid, kus vigased Exceli tabelid põhjustasid miljardite suuruseid kahjusid. Just-just – Excel kui suur riskiallikas!
Varem oli finantsmodelleerimine omamoodi mustkunst, millega tegelesid üksnes spetsialistid. Järsku võis aga iga personaalarvuti omanik luua keerukaid finantsmudeleid vaid minutitega. Ja see viis omakorda lugematute vigadeni. Arvuti tekitas täiuslikkuse illusiooni – ehkki Excel oli suurepärane arvutaja, ei pruukinud kasutaja lisatud loogika olla piisav.
Excelit on süüdistatud nii Barclaysi/Lehman Brothersi halbades finantsotsustes kui ka Eestis halvas riigijuhtimises.
Krevettidest Kristus
Tabelarvutusprogrammide süüdistamine halbades finantsotsustes on olemuselt äravahetamiseni sarnane tänase tehisaru võimaldatud lisaväärtusega. Järsku on kättesaadavad tööriistad, millega kõik saavad kõike produtseerida. Ja tulemuseks on müriaad tooteid, pilte, videosid, postitusi ja artikleid, millest vähesed on väga head ning enamik keskpärased.
Kehv tehisaru abil tehtud töö on saanud endale hulga uusi “hellitusnimesid” nagu AI-pläust, tööplönn või tehisplära. Paljude jaoks on see tõend, et AI on ülehinnatud. Et kogu see revolutsioon on pigem müra kui väärtus.
Kuid kas Exceli ajalugu ei näita just seda, et hoolimata alguses tekkinud kehva kvaliteediga tööst on töövahendi kättesaadavuse suurendamine loonud kaheldamatut väärtust? Täna ei kujuta ju maailma enam ilma tabelarvutusprogrammideta ette.
“Ardo Reinsalu tehisarujutud” on autorirubriik, kus vaatluse all tehisarutrendid ja -suundumused, kiiresti areneva valdkonnaga seotud võimalused ja riskid. Autor on ettevõtja, ajajuhtimise asjatundja, koolitaja ja tehisaru entusiast.
NB!
Rubriigi jälgimiseks sisesta Minu Äripäeva märksõna
Ardo Reinsalu tehisarujutud ja loe kõiki lugusid
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigile annab konkurentsieelise see, kui uue aja muutustega kiiresti kohaneda, kirjutab Parempoolsete juht Lavly Perling vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
AI suudab teha minutitega töö, mis varem võttis tunde, kuid vastutus sisu õigsuse eest jääb endiselt inimesele, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tehisaru puhul on tegemist väga võimeka tööriistaga, mille kasutamise kvaliteet sõltub lõpuks siiski inimesest endast, kirjutab Clyde Kull vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tehisaru tööd ära küll ei võta, loovat ja kontrollivat tööd tekib juurdegi, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.