Päikeseenergia mikrotootja: miks süsteem minusugust narrina kohtleb?
Päikeseenergia mikrotootja ei taha tingimata toetust. Ta ei taha medalit. Ta ei nõua eriõigusi. Ta tahab, et süsteem ei oleks üles ehitatud nii, et tema panus muutub tema enda vastu pööratud kulureaks, kirjutab Kalle Isand.
Loe AI kokkuvõtet
Neli aastat tagasi paigaldasin ma oma kodule 11 kW päikesepargi. Mitte selleks, et elektriturul kavalalt mängida. Mitte selleks, et hinnatippude pealt spekuleerida. Ja kindlasti mitte selleks, et naabrist rohelisem välja näha. Või noh, natuke ka sellepärast, et oma kodukülas teenäitaja olla.
Tegin selle investeeringu üsna siiras usus, et hajutatud tootmine aitab Eesti energiajulgeolekut. Et kui piisavalt paljud majapidamised ja ettevõtted toodavad osa energiast ise, siis muutub kogu süsteem tugevamaks, paindlikumaks ja vähem haavatavaks.
Tollal tundus see mõte lihtne ja loogiline. Kui päike paistab, toodab mu katus elektrit. Kui ma ise seda samal hetkel ära ei tarbi, läheb see võrku. Õhtul, kui perega koju jõuan ning panen tuled põlema, teen süüa, vaatan telekat või laen autot, võtan selle energia justkui võrgust tagasi. Kujutasin seda süsteemi ette nagu ühist salvestit – mina annan suvepäeval võrku energiat, võrk annab selle mulle sobival ajal tagasi.
Täna vaatan arvet ja saan aru, et süsteem ei näe minus partnerit. Süsteem näeb minus eelkõige tasude maksjat.
Anna odavalt, osta kallilt
Märtsis tootsin ma 1,04 MWh elektrienergiat. Sellest müüsin võrku 808 kWh, mis tähendab, et oma tarbeks kasutasin sellest ise umbes 232 kWh.
Ainult energiahinna võrdluses oli tagasiostetud elekter umbes neli korda kallim. Koos võrgutasude ja muude tasudega oli tegelik vahe veel märksa suurem.
mikrotootja
See ongi mikrotootmise tegelik loogika. Kodune päikesepark ei tööta nii, et pere istub lõuna ajal kodus ja seab oma elu paneelide tootmisgraafiku järgi. Enamik inimesi on päevasel ajal tööl. Sel ajal, kui päike kõige tugevamalt paistab, on kodune tarbimine minimaalne. Alles õhtul algab päris elu ja päris tarbimine.
Seotud lood
Eestil on teadmata pikkusega ajaaken, mille jooksul õnnestub siia meelitada andmekeskusi, millest saavad tuleviku majanduse tuiksooned, kirjutab advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Enefit lõpetas lepingu väiketootjatega, kellel jäi märkamata, et neil tuleb teada anda oma soovist pärast hinnatõusu Enefiti juures jätkata ja uus leping sõlmida. Alates veebruarist on ettevõte võtnud nende toodetud elektrit võrku tasuta.
Eesti tootmisettevõtetel pole luksust jääda ootama, kuni maailm muutub jälle mugavaks – niimoodi talitades me jäämegi remontima vanu masinaid ja imestama, miks marginaalid kaovad, kirjutab juhtmetööstusettevõtte Uptech Group juhatuse liige Kalle Isand.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele