Advokaat: kas toidu hindades on süüdi konkurentsiprobleem?
Kui toormehindade langus ei kipu jõudma toidupoe lettidele, ei tähenda see tingimata, et keegi on konkurentsireegleid rikkunud. Tarneahela õigusraamistikku sisse vaadates leiab ka ühe delikaatse paradoksi, mille vastu aitab vana hea mõistlikult käitumine, kirjutab advokaadibüroo Tegos partner Triinu Järviste.
Loe AI kokkuvõtet
Peaministri majandusnõunik Ardo Hansson kirjutas hiljuti ERRi portaalis ilmekalt sellest, kuidas toidutoormete maailmaturuhinnad on langenud, ent tarbijani jõuab see langus vaevumärgatavalt. Tema tõstatatud küsimus on õigustatud ja oluline.
Püüdmata asuda majanduseksperdi rolli, vaatan olukorda konkurentsiõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaadi mätta otsast. Esimeste õigusmaailma faktidena tuleb esile tuua kaks asjaolu.
Esiteks: mõned kuud tagasi algatas konkurentsiamet järelevalvemenetluse kuue suure jaekaubandusettevõtja – Coopi, Selveri, Prisma, Rimi, Maxima ja OG Elektra – suhtes, et uurida nende kaubandustavasid toidumüüjate suunal. Ameti sõnutsi on konkurentsiameti küsitlus näidanud, et viimase aasta jooksul on enamik toidutarnijaid kokku puutunud ostjate ebaausate kaubandustavadega, vaatamata sellele, et selliste tavade kasutamine on seadusega keelatud.
Aasta lõpus saatis konkurentsiamet turuosalistele ka märgukirja. Teema: põllumajandustoote ja toidu müüjate huvide kaitse ning konkurentsi kahjustava teabevahetuse keelu järgimine hinnaläbirääkimiste korral.
Kui te nüüd lugesite sissejuhatust ja tegite järelduse, et ilmselt lasub siin vastutus kauplustel, siis ärgitan teid siiski edasi lugema.
Kus on tegelik oht?
Enne kui hakkame tarneahelas näpuga näitama, vaatame olukorrale otsa õiguslikult. Mis on keelatud ja mis lubatud?
Õiguslikult mõjutab toidu hindasid kaks eraldiseisvat reeglite portsu – klassikaline konkurentsiõigus ja ebaausate kaubandustavade regulatsioon.
Seotud lood
Jaekaubanduse koondkäive on viimase nelja kvartali jooksul püsinud praktiliselt samal tasemel ja sektori juhid on muutunud varasemast pessimistlikumaks, rääkis Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv Äripäeva raadios.
Läti konkurentsinõukogu tegi läbiotsimisi kahe suure toidukaubamüüja juures, kelle juures konkurentsikomisjon oli tuvastanud keelatud kokkuleppe tunnuseid.
Mullu jõustunud konkurentsiseaduses on lahtiseid otsi, mida hakatakse lähiaastatel kohtutes selgeks vaidlema, kuid advokaat soovitab ettevõtjatel juba praegu läbi mõelda, kuidas käituda, kui ametnikud firma kontorisse tulevad.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele