Tarmo Tamm: milline võiks olla tuleviku-Eesti energiamiks?
Päikeseenergia, maismaa tuuleenergia, lühiajaline salvestus akudes ja pikaajaline salvestus vesisalvestites võiksid katta umbes 70% Eesti energiavajadusest, ülejäänud osa jaoks on siiski vaja juhitavaid tootmisvõimsusi, pakub riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Loe AI kokkuvõtet
Eestis on viimastel aastatel vaieldud palju selle üle, milline peaks olema meie tuleviku energiasüsteem. Taastuvenergia arendamist toetatakse laialdaselt ning liikumine kliimaneutraalse majanduse suunas on ka Eestile tervikuna kasulik. Samas on avalikus arutelus jäänud sageli mulje, et selget tervikplaani ei ole.
Tegelik probleem ei seisne taastuvenergia puuduses, vaid tasakaalu leidmises tootmise, salvestuse ja juhitavate võimsuste vahel. Elektrisüsteemi toimimise üks põhireegel on lihtne: tootmine ja tarbimine peavad olema igal hetkel tasakaalus.
Kui varem kõikus süsteemis peamiselt tarbimine, siis taastuvenergia osakaalu kasvades kõigub üha rohkem ka tootmine.
Lahendused pole võrdsed
Eestis kõigub elektritarbimine ligikaudu 500 ja 1600 megavati vahel. Öösiti, kui suurem osa inimesi magab, on tarbimine madalam, päevasel ajal aga märksa kõrgem. Tootmisvõimsused peavad selle kõikumisega kaasas käima.
Selleks tuleb leida parim võimalik võimsuste kooslus. Ideaalis ei peaks seda tegema poliitikud, vaid sõltumatu ja asjatundlik agentuur, kus töötavad nii energeetikud kui ka majanduseksperdid ning kus otsuseid hinnatakse riigi pikaajalist huvi silmas pidades.
Salvestuslahendustest räägitakse sageli kui tehnilisest detailist, kuid tegelikult on neil ka oluline majanduslik mõõde. Energeetiku vaatenurgast on näiteks akusalvesti ja vesisalvesti sarnase võimsuse juures peamiselt erineva energiamahutavusega lahendused. Majanduslikult on vahe aga märksa suurem.
Akusalvestite puhul liigub hinnanguliselt umbes 90% investeeritud rahast Aasia tootjatele – peamiselt Hiinasse ja Lõuna-Koreasse, kus toodetakse enamik maailmas kasutatavatest akudest. Vesisalvesti rajamise puhul jääks aga suur osa investeeringust Eesti majandusse.
Seotud lood
Riigifirmale Eesti Energia kuuluv Auvere elektrijaam on pärast lühikest tööaega taaskord rikkis.
Eesti-Soome firma, mis enda väitel leiutas elektriautotööstuse Püha Graali, hakkas avaldama testide tulemusi, mis nende leiutise usaldusväärsust tõestavad.
Keskmisest 5 kraadi külmem jaanuar tõi soojatootjatele kaasa vajaduse toota kohati enam kui kolmandiku võrra rohkem sooja ning selleks kasutatakse odavama puiduhakke asemel kallimaid alternatiive, selgub saatest “Energiatund”.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele