Määramatusi täis maailmas võidavad üha enam need organisatsioonid, kes suudavad oma äritegevuses lähtuda väärtustest ja oma tegevusega selgust luua, kirjutab turundusagentuuri Nobel Digital juht Kristiina Tukk.

- “ESG mõõde ei peaks olema kommunikatsiooniplaani ripats ega jääma aastaaruande lõppu. See toimib siis, kui on ettevõtte loomuliku tegutsemise ja kultuuri osa,” rõhutab Nobel Digitali juht Kristiina Tukk.
- Foto: Erakogu
Mõtle hetkeks ESG peale. Ei, ära pöörita silmi – tean, et see kolmetäheline kombinatsioon on praeguseks suurele osale juhtidest ja turundajatest sama väsitav kui Teamsi koosolek reede õhtul. Aga see väsimus tuleb ennekõike täheühendi esimesest tähest Est, mille osas on tõesti külvatud suurel hulgal segadust.
Olen viimasel ajal mõtisklenud, kas kogu keskkonnatemaatika juures pole me mitte unustanud ära organisatsioonide tegevuse sotsiaalset mõõdet ning selle otsest mõju, rääkimata sellega kaasnevatest võimalustest. Lisaks muule tundub, et üks põhjus, miks kogu kliima ja keskkonnaga seonduv protsess on nii rööbastelt maha jooksnud, peitub Si ja G ignoreerimises riikide ja Euroopa Liidu tasandil.
Meeldetuletus: lühend ESG tuleb ingliskeelsetest sõnadest environmental (keskkond), social (sotsiaalne) ja governance (juhtimine).
Segadus on tekkinud ebaühtlasest ja vastukäivast infost, mida organisatsioonid ja ka valitsused levitavad. See ebaühtlus võimaldab erinevatel huvigruppidel mõjutada inimese arvamust ja suunata seda endale kasulikus suunas. Me oleme manipuleeritud ja manipuleeritavad.
Möödunud aastal läbisime Nobel Digitali kolleegidega Cambridge’i Ülikooli jätkusuutlikkuse programmi eesmärgiga aru saada, mis päriselt toimub ning kuidas see ettevõtlust ja Eestit mõjutama hakkab.
Võimestatud ja tegutsemisvõimeta
Ilmselt ei ole ma ainus, kes on märganud, kuidas 21. sajandi maailmas tunnevad paljud inimesed end ühelt poolt võimestatuna, sest võimalusi oma ideede levitamiseks ja mõttekaaslaste leidmiseks on lihtsalt palju rohkem, teisalt aga paradoksaalselt väsinutena ja kohati hoopis vähem tegutsemisvõimelistena, kuna infomüra on meeletu, väärtuspõhiste valikute tegemine keeruline, ja arusaamine, mis on või pole “õige”, kipub kaduma minema. Generatsioonide vaheline ning vähemuste ja mittevähemuste vaheline põrkumine on suurem kui kunagi varem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Naised tipus” sarja uus lugu
Hulgaliselt konkurente üle ostnud meditsiinihiiglase Meliva juht Marja-Liisa Alop võrdleb end tolmukübemega suures rahvusvahelises kontsernis, kuigi tema enda ambitsioon on nõudliku omaniku ootustest veel suurem.
Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse leevendamine ja ettevõtete kulusurve on Eestis toonud kaasa koondamislaine – suuremad advokaadibürood, ettevõtted ja ka riigifirmad on oma ESG tiimid koomale tõmmanud, tööturule sattunud asjatundjad aga leiavad end külma käest.
Kes ostab kõike seda tehisaru loodud “head”, kui paljud inimesed kaotavad sellesama tehisaru pärast töö ning majandusest kaob raha, küsib kolumnist Ardo Reinsalu.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.