- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,16%7 662,04
- DOW 300,29%53 430,68
- Nasdaq −0,36%26 085,74
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,84
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,16%7 662,04
- DOW 300,29%53 430,68
- Nasdaq −0,36%26 085,74
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,84
Ivar Veskioja: muudame mõjuhinnangud mõjukaks
Seaduste mõjuhinnanguid peaks koostama või vähemalt hindama sõltumatu ja pädev osapool, kirjutab Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Demokraatlikes riikides kerkib teatava regulaarsusega ühiskondlik-poliitilisse debatti bürokraatia vähendamise vajadus. Tegelikkuses on see sageli erakondlik, pigem näimisele suunatud loosung, millel on vähene seos reaalse bürokraatia kärpimisega. Avalikus sektoris on olemuslikult keeruline olemasolevaid regulatsioone lühendada või täielikult tühistada. Inimesed, kes on need reeglid heas usus koostanud, ei saa oma aastakümnete pikkust tööd tühiseks asendustegevuseks kuulutada.
Bürokraatia vähendamise loosungite asemel tuleks keskenduda õigusloome kvaliteedi tõstmisele. Kvaliteet tähendab siin seda, et õigusakt vastab sihtrühma tänastele ja homsetele vajadustele, normidele, ideaalidele ning kultuurilistele ootustele.
Üks kvaliteetse õigusloome eeltingimusi on, et seaduse mõjuhinnang ei oleks lihtsalt eelnõu koostanud ametniku poolt kirjutatud formaalne dokument. Ideaalis peaks mõjuhinnanguid koostama või vähemalt hindama sõltumatu ja pädev osapool.
Soomes kutsus valitsus 2016. aastal ellu seadusandluse hindamise nõukogu (Lainsäädännön arviointineuvosto), mis analüüsib ministeeriumide koostatud mõjuhinnanguid. Nende ülesanne on hinnata sisukust, objektiivsust ja põhjalikkust. See aitab vältida kiirustades tehtud ja puudulikule analüüsile tuginevaid seadusmuudatusi.
Eestis võiks sarnase rolli täita arenguseire keskus, mis tegutseb juba praegu riigikogu juures. See samm vastaks ühiskondlikule ootusele riigikogu kui seadusandliku kogu rolli suurendamise osas.
Paraku pole parteide mõjuisikute poolt suletud nimekirjade kaudu komplekteeritud parlamendi „kummitempli“ kuvand kuhugi kadunud. Usaldusväärsuse huvides ei peaks riigikogu menetlema ühtki eelnõu, millele pole andnud hinnangut sõltumatu analüüsikeskus.
Mida see muudaks?
Eeldada, et kõik eelnõud ja mõjuhinnangud on koostatud erapooletult ja kõrge kompetentsiga, on naiivne. Minu kogemus näitab, et sageli kirjutab sama ametnik nii eelnõu kui ka mõjuhinnangu oma võimete ja tellimuse piires. Teised ministeeriumid kooskõlastavad eelnõu tihti pealiskaudselt või kogemata, eriti kui see nende haldusalasse ei kuulu.
Riigikogu komisjonis on eelnõu menetlemise ajal sisuliste muudatuste tegemine sidusrühmade poolt äärmiselt keeruline. Koalitsioonisaadikud eeldavad, et nende ministri allkirjaga tuli juba „õige asi“ ning nende roll on see lihtsalt suures saalis „ära koputada“. Vähegi keerukama teema puhul pingutavad komisjoniliikmed selle nimel, et mitte oma ebakompetentsust sõnavõtuga välja näidata.
Kui komisjonis püütakse juhtida tähelepanu eelnõus esinevatele sisulistele puudustele või võimalikele negatiivsetele tagajärgedele, on oma eelnõud kaitsvate ametnike loomulik reaktsioon kaitsepositsioonile asumine – kriitika tunnistamine tähendaks neile näo kaotamist. Enamikku vastuväiteid on lihtne pareerida süüdistusega, et te olete lihtsalt mingi erahuvi esindaja.
Eesti ei vaja loosungeid bürokraatia vähendamisest, me vajame kvaliteetsemat õigusloomet. Kui tahame vältida soovimatute tagajärgedega seadusi, siis tuleb muuta mõjuhinnangud sisuliseks. Edukas Eesti ei saa endale lubada halba seadusandlust ja kehva valitsemist.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Inimesi tuleb kaasata rohkem vähiennetusse, et riik ka paarikümne aasta järel suudaks tagada patsientidele vajaliku ravi, kirjutab Annika Nõmmik Aydin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Anname valijatele võimaluse hinnata mitte üksnes erakondi ja kandidaate, vaid eraldi ka valimislubadusi – ning seda kõike reaalajas, kirjutab ettevõtja Martin Lepa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Muidu edumeelne Eesti põrub juhtimisvaldkonnas, seda tendentsi on vaja muuta, kirjutab Tiina Saar-Veelmaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Unistame koos, planeerime koos ja teostame koos, kirjutab Rohetiigri asutaja ja eestvedaja Eva Truuverk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele