Kristo Raun: müüa värsked andmed. Päritolu: Eesti

Nii riigil, ettevõtetel kui eraisikutel on andmete jagamisega muresid. Viimasel ajal on mured erinevate nurkade alt ja erinevate inimeste poolt esile toodud. Ühest küljest pole riigil piisavat ligipääsu erasektori andmetele (vaata siit ja siit). Teisest küljest pole riigil piisavalt ligipääsu eraisiku andmetele (vaata siit). Kolmandaks, pole aga riigil piisavalt ligipääsu kohati ka iseenda andmetele (vaata siit) See on halduskoormus mitte ainult riigile, vaid ka ettevõtetele ja seeläbi kõigile kodanikele.

Erasektoris on andmete jagamine ning laiem andmetele ligipääs samuti vaeslapse rollis. Andmepõhine otsustamine ning tormiliselt arenev tehisaru vajavad endale toiduks just andmeid. Lisaks ettevõtte enda süsteemides tekkivatele andmetele, on ettevõtetel andmeid juurde võimalik saada aga laias laastus vaid kaht teed pidi.

Esiteks, avaliku sektori andmeid saab avaandmetest, seda täiesti tasuta. Avaandmed on aga üldjuhul agregeeritud kujul ning nõuavad suuremat andmete eeltöötlust, et neist väärtust saada. Teatud üldisi trende on avaandmete põhjal siiski võimalik lugeda. Tuues paralleeli päris maailm, siis on tegemist justkui sügisel aia taha jäetud õunakastiga. Kes tahab, saab sealt mõned õunad võtta, aga suurt lisandväärtust on raske saada.

Teiseks, ettevõtetel on võimalik sõlmida andmepartnerlusi. Ühel ettevõttel on andmed, mida teine ettevõte soovib osta ja kasutada. Sel juhul peab aga üks ettevõte väga hästi teadma, et eksisteerib teine ettevõte millel on olemas talle huvipakkuvad andmed. Päriselu võrdluses on see rohkem nagu telefonimüük. Nii ostjal kui müüjal on puudulik ülevaade nõudlusest ja pakkumisest.

Võimalik lahendus oleks riiklik andmete turuplats. Platvorm, kus on võimalik andmeid nii müüa kui osta.

Andmete müük on küllaltki selge väärtuspakkumisega. Ettevõtetel oleks võimalik luua uudseid rahavooge. Andmed ja andmetiimid saaksid muutuda kulukeskusest tulukeskuseks.

Suurim väärtus ostja poolel oleks see, et organisatsioonid saaksid ligipääsu laiapõhjalisematele andmetele. See võimaldaks paremaid andmepõhiseid otsuseid, uudseid masinõppe, tehisaru ja andmeanalüütika lahendusi ning miks mitte ka uudseid ärimudeleid. Kasu Eesti majandusele võiks olla väga suur, rääkimata veel teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist.