Mihkel Langebraun: aitab ettekäänetest, riigijuhtimine vajab selgemat vaadet

Demokraatia pidavat kuulsa Briti riigimehe ütluse järgi olema halb valitsemisvorm, aga siiski parem kui kõik ülejäänud. Käesolevaga üritan selgitada, et demokraatia on parem ainult juhul, kui strateegiate ja otsuste valmimise juures on kvaliteedisõel ja asjakohane tagasiside. Nende eelduste puudumisel võib demokraatia täielikult ebaõnnestuda.

Alanud kevadel viisid pinged sisepoliitikas valitsusremondini, mis tõi nelja aasta jooksul Eestile viienda valitsuse. Olukord tekitab paralleele 1930ndatega. Toonase üleilmse Suure Depressiooni ajal kasvanud noore demokraatia valitsuste ebastabiilsus viis sõjaveteranide protestiliikumise Vabadussõjalaste tõusuni populaarseimaks rahvaliikumiseks. Nende edu omakorda päädis Konstantin Pätsi poolt vaikiva ajastu sisseviimisega poliitilise eliidi vaikival heakskiidul.

Vaatamata autokraatiale mäletatakse Pätsu aega kuldse perioodina, mis tõi kaasa majanduskasvu, stabiilsuse ning seninägematu heaolutaseme riigis, kus veel 15 aastat varem oli suur osa elanikest rentnikud ja põlluharijad-popsid. Kuigi nentimata ei saa jätta juhtimisvigu julgeoleku valdkonnas, võis kiire edu lummus olla põhjuseks julgeoleku illusiooni lõhkemisele 1940. aasta suvel.

Kõige sagedasem põhjendus poliitikute poolt mistahes neile ebasobiva idee maha laitmiseks on mõistagi raha puudus – mida pole, seda lihtsalt pole. Ometi on riigijuhtimise kontekstis tegu demagoogiaga, kui plaanitakse lausa miljarditesse ulatuvaid investeeringuid mitmesse valdkonda, kuid Piret Hartmani viimase tööpäeva algatus jätkata Haapsalu raudtee taastamist 15 miljoni euroga tühistatakse. Võimuparteide väitel raha selleks ei jagu, kuigi samal ajal toetatakse paljusid ettevõtjaid kümnete miljonite eurodega, rääkimata Rail Balticule (RB) kulutatavatest sadadest miljonitest.

RB on vaieldamatult veidramaid planeeringuid Eesti ajaloos, mis lihtsalt ei allu vähimalegi mõistlikule kriitikale. Sarnaselt paljudele olen minagi kirjutanud mitmeid arvamusi, kuidas seda raudteed – kui üldse ehitada – teostada mõistlikul moel. Mitmetes petitsioonides ja pöördumistes on rõhutatud, et nii aeglase raudtee jaoks pole üldse vaja rajada riiki läbivat uut raudteekoridori, kui kõrval on juba kasutusel raudteekoridorid (mida tuleb samuti hooldada, renoveerida jne).

Täiesti puuduvad ühendused teiste raudteeharudega, mis oleks RB suurim eelis kohalikule raudteevõrgule. Ühtlasi ka põhjus, miks Viljandi kaudu kulgev trass oleks kergemini raudteevõrguga integreeritav. Kuid ka Pärnu kaudu ehitades on võimalik eelistada vanu raudteekoridore.

Samuti toetan Peep Siitami ideed allmaataristu rajamisest. Ka RB tuleks juba algfaasis planeerida integreeritult varjenditega. Tuuleparkide planeerijad võiksid samuti süveneda tuulikute hiigelvundamentide kahesuguse kasutamise võimalustesse, mida saaks riigikaitsesse integreerida.

Parema riigijuhtimise praktikate ja kvaliteetsete planeeringute eelduseks on kvaliteedisõel ja tagasisidestamine, ilma milleta pole üldse võimalik juhtimist parandada. Suuremate planeeringutega peaksid kaasnema avalikud foorumid siduvate hääletustega, ekspertide tasud peaksid kujunema aga vastavalt tehtud tööde kvaliteedile, nagu see toimib igas muus eluvaldkonnas.