Tarmo Korela: meie rikkus on peidus riskijulguses

Eestil pole loodusvarasid, mis meid rikkaks teeksid. Meie nafta on haritud inimesed. Kui 1990ndatel tõi digiriik Eesti maailmakaardile, siis täna ei saa me enam loorberitele puhkama jääda. Skype’i loomine oli märgiline saavutus, millest kasvasid välja Wise, Bolt ja teised edulood, kuid nüüd on aeg astuda järgmine samm ja jõuda uuele tasemele.

Selleks peab haridussüsteem andma noortele rohkem kui lihtsalt fakte – see peab õpetama mõtlema, looma ja riskima. Me ei tohi piirduda pelgalt heade töötajate koolitamisega, vaid peame kasvatama noori, kes on valmis avastama, looma ja eksportima nutikaid lahendusi. Eesti ülikoolid ei tohiks olla pelgalt diplomivabrikud, vaid praktiliste teadmiste ja innovatsiooni kasvulavad.

Seetõttu peab riik tegema julge otsuse ja suunama teadus- ja haridusinvesteeringud valdkondadesse, mis pakuvad reaalseid ja praktilisi lahendusi. Ainult nii suudame luua järgmise põlvkonna ükssarvikuid – mitte ainult tarkvarafirmasid, aga ka süvatehnoloogia, tervisetehnoloogia ja kaitsetööstuse teerajajaid.

Kuid majanduskasv ei ole eraldiseisev teema – see seondub otseselt ka meie energiapoliitikaga. Energiasõltumatus ja taskukohane elekter ei ole ainult tarbijate mure, vaid ka hea majanduse alustala. Kui soovime jääda konkurentsivõimeliseks, peame leidma pikaajalise lahenduse sellele kuklas kiikuvale kirvele – kallis energia.

Täna oleme hädas nii elektrihindade kui ka rohepöörde läbimõtlematusega. Lahenduseks ei saa olla odavad lubadused uutelt poliitikutelt, vaid hoopis sõltumatute tippspetsialistide soovitused. Eesti peab kaaluma tuumaenergia kasutuselevõttu, sest ilma selleta oleme endiselt sõltuvad ebastabiilsetest energiaallikatest.

Kui tahame areneda uue tööstusrevolutsiooni osana, peame looma soodsad tingimused robootika, biotehnoloogia ja kaitsetööstuse arenguks. Eesti peab riigina investeerima oma inimeste kõrgtehnoloogilistesse tööstustesse, mis toodavad lisaväärtust ja eksporditulu.