Vahemere vaatlus | Saatuslikud munad ehk ära alahinda toidu hinda

Viimasel nädalavahetusel siinses supermarketis oma tavapäraseid sisseoste tehes ja nende eest kassas tasudes, sattusime ootamatult pikalt vestlema kohaliku kassapidajaga. Tavapäringule – “kust te pärit olete”, millega siin 99% juhtudel vestlused juhututtavatega poes, turul ja mujalgi piirduvad – järgnesid seekord ootamatult detailsed küsimused hinnataseme üle Eestis.

“Kas Eestis on hinnad odavamad või kallimad?”

Kui ütlesime, et veidi kallimad, siis järgnes kohe täpsustav küsimus, et mis siis ikkagi täpsemalt on kallim? Kui selgitasime, et rohekraam on siinmail oluliselt odavam, tuli kohe täpsustav ja asjatundlik küsimus: ”Aga kuidas on liha ja eriti piimatoodetega?” Nii pidimegi möönma, et eriti piimatooted on Eestis tõesti oluliselt odavamad, nagu ka singid ja mitmed teisedki lihatooted.

Ehk hinnavahe mõlemal maal tõepoolest eksisteerib ja ennekõike nende toodete osas, mis on kohapeal toodetud või siis imporditud. Ehk mõlemal pool on omamaine toodang odav ja imporditu kallis. Ja eriti näiteks või on Eestis tõesti oluliselt odavam, kui siin, kuna toodame seda teadupärast ise.

Vahekommentaarina - kui olen siinmail poodides ja supermarketites ringi vaadanud, siis või on tõesti olnud see kaubagrupp mille eksportimist võiksid meie tootjad ehk kaaluda. Näiteks siinmail on olulise tegijad Taani tootjad, hinnad on sealjuures sageli kõrgemad kui need millega Eestis harjunud oleme.