Mait Kraun: Eesti peaks varakult valmistuma uue rahasüsteemi tulekuks

Eesti peaks looma töögrupi majandusteadlastest ja riigimehelikest poliitikutest, kes hakkavad varakult kujundama Euroopa ja läänemaailma uut rahasüsteemi. See rahasüsteem peaks võimaldama ühiskonnas tekkinud ülisuurel ebavõrdsusel vabaturumajanduslike normide piiresse jõuda ja looduskeskkonda hoida.

See idee võib kõlada radikaalsena just Eesti väiksuse tõttu, aga mõelda tuleb suurelt. Eesti on ju võtnud juhtiva rolli infotehnoloogias (mis võib kujuneda oluliseks süsteemi kujundamisel, nt krüptotehnoloogia osas) ning idufirmade edukuse poolest oleme Euroopa tipus. Tegelikult mängis meie oma majandusteadlase Ragnar Nurkse töö olulist rolli ka 1944. aastal loodud Bretton Woodsi rahasüsteemi väljakujunemisel.

Praegune rahasüsteem põhineb võlal ja krediidi lõputul paisumisel, teenides selle kaudu eelkõige tarbimiskultuuri – laialt levinud konsumerismi, mis räsib nii inimeste kui ühiskonna vaimset tervist ning ka looduskeskkonda tervikuna. Selle juured paiknevad omakorda materialismis, mis on läänemaailmas oma kombitsad ajanud pea kõikidesse valdkondadesse.

“Aga siis hakkavad kõik madratsi alla raha koguma ning inimestel ei ole enam initsiatiivi raha tööle panna,” kõlab levinud vastuargument. Neid inimesi, kes oma raha kasvatada soovivad, leiab alati. Me ei pea inimestele seda peale suruma. Klassikalise kullastandardi ajastul (1880–1914) oli raha väärtus aastakümneid stabiilne ja elu ei jäänud seisma. Pigem vastupidi, see oli läänemaailmas viimaste sajandite üks suurima majanduskasvuga perioode.

Ma ei ütle, et me peaksime tingimata klassikalist kullastandardit taastama, kuigi ka see on üks võimalusi. Palju tõenäolisem on luua tänapäeva tehnoloogiat (eelkõige krüptotehnoloogiat) kasutades hübriidne rahasüsteem, kus raha hulk on algusest peale piiratud ning see on omakorda seotud ka mõne reaalse varaga (näiteks kullaga).

Ja siinkohal ma ei mõtle keskpanga programmeeritavaid digirahasid (CBDC), mis võimaldavad inimeste vabadusi ja privaatsust piirata ning on samm jälgimisühiskonna poole. Kui tehnoloogiat kasutada, peab see olema üles ehitatud vabadusele ja õiglusele.

Läänemaailmas on rahasüsteemide vahetus toimunud viimaste sajandite vältel iga 30–50 aasta tagant. Me peame varakult olema valmis selleks, et meeletud võlatasemed ning sotsiaalsed muutused toovad praeguse rahasüsteemi varisemise, nii nagu nägime maailmasõdade ajal ning 1971. aastal.

Uue läänemaailma rahasüsteemi aluspõhimõtete ja tehniliste üksikasjade väljatöötamiseks peaks Eesti looma assamblee oma ala targematest majandusteadlastest, IT-ekspertidest, firmajuhtidest ja poliitikutest, kes hakkavad töötama uute lahenduste ja selle nimel, et need jõuaks ka rahvusvahelisele areenile.