- OMX Baltic−0,53%314,68
- OMX Riga1,14%943,34
- OMX Tallinn−0,27%2 145,75
- OMX Vilnius−0,73%1 505,85
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,18%10 708,41
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,88
- OMX Baltic−0,53%314,68
- OMX Riga1,14%943,34
- OMX Tallinn−0,27%2 145,75
- OMX Vilnius−0,73%1 505,85
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,18%10 708,41
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,88
Artur Ulla: Eesti diagnoos on rauavaegusaneemia
Riigisiseseid ühendusi tuleb vaadata kui vereringet: kui see korda teha, siis taastub jõud kogu riigis, kirjutab Artur Ulla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti on aastakümneid nautinud digitaalset vabadust, mis on kahtlemata toonud kaasa märkimisväärseid hüvesid nii riigi majandusele kui ka igapäevaelule. Samal ajal on jäänud tähelepanuta raudbetoon, riigi füüsiline infrastruktuur. Kolmekümne aasta jooksul on meie füüsiline infrastruktuur jäänud hooletusse, mis on viinud selleni, mida võiksime kirjeldada kui aneemilist seisundit.
Väljaspool Tallinna on keerukas ja tülikas
Meie rauavaegusaneemia väljendub ennekõike kehvades ühendustes ja trassides ehk puudulikus raudbetoonis. Nii ehk naa vaevab väikest Eestit olukord, kus väljaspool Tallinna elada või tööd teha on keerukas ja tülikas. Liiga suur osa Eesti elust keskendub ja keerleb ümber Tallinna (või ümber paari üksiku suurema linna), kuna mujal lihtsalt pole sobivat infrastruktuuri ega võimalusi, transport kaugemale, teistesse asulatesse sööks ära liiga suure osa tööpäevast.
Seisak on kahtlemata põhjustanud ka muid, kaugemale ulatuvamaid probleeme. Aneemia ei väljendu üksnes füüsilises infrastruktuuris, vaid ka laiemas ühiskondlikus kontekstis. Nõrkus, väsimus ja tühjus kajastuvad nii linnade kui ka külade elujõus. Oleme jõudnud punkti, kus suurte otsuste tegemine või suurte asjade ehitamine tundub järelejäänud kogukonnale liialt koormav.
See, mis toimub Eestis, on tragöödia. Kui sõita külast külla ja linnast linna, vaatab vastu kurb vaatepilt. Linnad on tühjad ja elutud. Väikesed külapoed müüvad kohaliku tooraine asemel kaua säilivaid derivaate, sest ostujõud puudub. Jah, suvel käivad siseturistid jäätist ostmas, kuid muul ajal valitseb asulates tühjus.
Terase ja betooni tähtsus
Rahvusriigi kontseptsiooni on põhjalikult käsitletud politoloogias, sotsioloogias ja ajaloos, infrastruktuur on sambaks kõigis mõttekoolides:
• Realistlikust vaatenurgast on füüsilise infrastruktuuri tähtsus ilmne strateegilise mobiilsuse, riikliku ühtsuse ja toimiva majanduskeskkonna tagamisel. Riigi füüsiline infrastruktuur on aluseks, millele toetub kogu riigi julgeolek ja stabiilsus.
• Liberaalteooria rõhutab isiklikku vabadust, avalikke teenuseid ja võrdseid võimalusi, mida kõike toetab ja edendab tugev füüsiline infrastruktuur, võimaldades ligipääsu haridusele, tervishoiule ja transpordile.
• Marksistlik ja keynesianlik perspektiiv näevad infrastruktuuri kui majandusarengu ja tööhõive võimaluste loomise alust. Eriti oluline on see vaatenurk riigis, kus majanduslikud otsused ja investeeringud võivad määrata kogu ühiskonna tuleviku suuna.
30 minutiga on Soomes võimalik autoga sõita märksa kaugemale kui Eestis (vt juuresolevat pilti). Rääkimata trasside ohutusest, sh piirded, mitmerajalisus, teekatte olukord, nähtavus jms. Ühistranspordiga on olukord veel hullem. Kõigil võimalik interaktiivset kaarti vaadata lehel https://commutetimemap.com.
Hetkel kuum
Hinnates riikide konkurentsivõimelisust seab WEF (Maailma Majandusfoorum) infrastruktuuri tähtsuselt teisele kohale. Eesti saavutab 2019. aasta raporti kohaselt selles kategoorias 45. koha. Jõuda üldises edetabelis sellise näitajaga esimese viie sekka on utoopia. Teras ja betoon on praktiliselt hädavajalikud.
Riigisisestes ühendustes peitub rahva vitaalsus
30aastase iseseisvuse jooksul on aneemiline seisund aina süvenenud ning sellest väljumine peaks olema meie riigi number üks prioriteet (pärast kaitsevõime suurendamist). Peame ehitama oma riigi tulevikku, mõistes, et strateegiline mobiilsus, riiklik ühtsus ja majanduskeskkond toimimine nõuavad tugevat füüsilist infrastruktuuri.
Heades riigisisestes ühendustes peitub rahva vitaalsus. Näiteks Tallinna–Rohuküla rongiliiklus oleks õige tegu, kuid küsimus on laiemas fookuses, mitte pelgalt kohustuses kulutada CO2 kvootidest tulnud raha ühe projekti kontekstis.
Infrastruktuuri arendamine looks uusi tõmbekesi, mis meelitaks ligi julgeid inimesi. Inimesi, kellel on tahet ja ka vahendeid vastu võtta otsuseid, tuua investeeringuid, võtta ette, ehitada, kaevandada ja toota. Kuid ka hooldada ja vastutustundlikult majandada. Inimesi, kes hoiaks Eestit oma kätel.
Teeme vereringe korda, siis taastub ka jõud.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Seotud lood
Ostes kohalikke tooteid ja teenuseid, hoiame raha riigis, loome kogukonda ning poliitikute ülesandeks jääb kohaliku ettevõtluse toetamine nii sõnades kui tegudes, kirjutab Arles Taal arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tehistaibukas õpetaja annab õpilastele väga personaliseeritud õpikogemust, sest suudab kohaneda iga õpilase teadmiste ja tempoga ega ärritu rumalate küsimuste peale, kirjutab Markus Karileet arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kapitalism vajab põhjalikku muutust ning üle tuleb minna majandusmudelile, kus riik teadlikult turge kujundab, kirjutab siseminister Lauri Läänemets (SDE) arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Väljakutseid globaalses majanduses ja nende mõjus Eestile saaksid lahendada muudatused poliitikas, mille tulemusel soosiks riik kohalikku toodet ja toetaks kodumaiseid ettevõtteid, eriti ettevõtjaid strateegilise tähtsusega valdkondades, kirjutab Otto Richard Pukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele