Arles Taal: edukas Eesti on edukas kogukond

Ametnikud ja riik tervikuna peaks rohkem sedasama mõtteviisi omaks võtma. Igale sellisele ärile valmistab nördimust, kui neilt aina oodatakse ja nõutakse kõike seda, mis toimetamist põhjendamatult kägistab. Ehk kui seesama ametnik, kes nõudeid kirjutab, nüüd ise ka iga päev või nädal selliste äride teenuseid kasutab, tekib vast rohkem mõistmist, kuidas äri aidata minimaalse bürokraatia ja nõuetega.

Piltlikult kuuleb Prantsusmaa ametnik hommikust pikka saia ostes üsna krõbedalt, kuis äri tuleb kuuenda kraanikausi nõude pärast sulgeda. Kohaliku taseme poliitikule võib eelarve vaates esmalt see pisiäri isegi negatiivne olla. Teeniks seesama äripidaja ju suures firmas näiteks keskmist palka ja maksaks sellelt ka rohkem makse kui oma äri optimeerides. Paraku on see üsna lühike vaade ja pikemas perspektiivis on taolisel äril lisaks võimalikule kasvule ja püsivusele ka kogukonnale tervendav mõju. Nagu mu üks uut elamist otsiv tuttav vaatas: kui kaugele peavad lapsed jalutama, et poodi jõuda? Ja kogukondlikult mõeldes vaadaku taas otsa koolide kärpimise plaanile, et see ei töötaks meile vastu.

Millist kasu võiks näha riigimehelikult mõtlevad poliitikud? Riiki siseneb raha vaid siis, kui me müüme midagi siit välja. Meie majanduse ja toimetuleku teine oluline pool on, kui kaua siia toodud raha kohalikus ringluses püsib. Mida rohkem on muu kapitaliga ettevõtlust, suurt kaubandust ja kette, seda kiiremini see raha meie juurest lahkub. Ja vastupidi, mida enam on kogukondlikku äri, seda püsivam on majandus. Mitte, et me maailmamajandusest sõltumatud oleks, vaid oluline on, kuidas selle mõjusid tasandada.

Headelt poliitikutelt on vaja populaarse OÜtamise kriitika asemel nii toetavaid sõnu kui tegusid kohaliku ettevõtluse toetamiseks. Ja vaja on ju kõike: sõnumeid, infomaterjale, toetusmeetmeid ja nende tutvustamisi. Toetusi moel, kus nende saamiseks tehtav töö ja saadav tulem oleksid ka loogilises proportsioonis ja taotluse kirjutamine ei nõuaks erilise kirjakeele ja mõttemaailmaga konsultandi palkamist.

Taolisel kogukondliku äri toetamisel tekib veel üks oluline ja pikaajaline lisamõju. Nimelt on meie noortel piisavalt eeskujusid ja arusaama, kuidas selline äri saab toimuda, nii mõneski peres tuleb selles kaasa lüüa ja lõpuks saada rohkem nakatuda ettevõtluspisikust. Kindlale tööle pürgijaid jagub meil niikuinii.

Oluline on meil ka läbi ettevõtja silmade neid ärisid vaadata, et hinnata, kuivõrd see pakutu on kallis või on tegu vaid eluspüsimiseks vajaliku hinnapoliitikaga. Kui ehituse abitöölisele pakutakse tunnipalgaks 7,5 eurot, siis piltlikult kulub koos maksudega ümaralt 10 eurot tunnis. Iga töötamise tund sellise palga juures peab tooma 10 eurot katet ainuüksi palga maksmiseks. Lisaks äripinna üleval pidamine, kaubavaru hoidmine ja palju muud. See kõik peab mahtuma toote või teenuse müügihinna sisse.

Ehk kui juuksur teeb 15 eurot tunnis tööd, siis ta peab ostma selle eest nii pinna, kütte, käärid-šampoonid ja muud vahendid ning tegema iga nädal vähemalt 40 tundi tööd. Ning teenib ehituse abitöölise palga. Teisisõnu võib nii mõnigi kohalik kaup või teenus tunduda „kombinaadi“ lahendusest kallim, kuid see ongi meie väljakutse „ohverdada“ oluliselt tervema kogukonna ja lõppeks ka ühiskonna nimel veidi rohkem.

Niisiis toetagem kogukondlikke ärisid, külastame ja reklaamime neid, mõtleme kaasa ja esitame selgelt ka vastava ootuse meie esindajatele. Positiivne kogukond ongi edukas Eesti!