Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi

Mis te arvate, kumb investeerib raha paremini – kas poliitikud teiste inimeste raha või ettevõtted ja palgatöötajad omaenda töö ja vaevaga teenitud raha?

Kui ettevõte või palgatöötaja teeb halva investeeringu, siis vastutab ta oma varaga. Kui poliitik teeb sinu rahaga halva investeeringu, siis on tal „poliitiline vastutus“. See on sisutühi termin, millega poliitikud üritavad valijaid veenda, et ka nemad peavad oma otsused läbi mõtlema.

Kes arvavad, et riik oskab maksumaksja rahaga paremini ümber käia kui maksumaksja ise, siis meenutagem mõningaid avaliku sektori investeeringuid: korduvalt saneeritud Nordica, ehitusloata jäänud ja praegu tühjalt seisev Eesti Energia õlitehas, elektri universaalteenus jne. Kogu nimekiri tuleks nii pikk, et sellest saaks kirjutada raamatu pealkirjaga „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“.

Aga iga selline „investeering“ on ju ikkagi jätnud raha majandusse? On küll, aga me võime ehitada ka Eestit idast läände läbiva maantee, millega saab sõita Peipsi äärest otse Pärnu randa. Selle ehitamine loob töökohti, kuid selline ressursside ebaefektiivne kasutus on pikas plaanis majandusele väga kahjulik. Meenutagem Hiinas kinnisvarabuumi ajal ehitatud kummituslinnasid, mis on nüüd pankrotti viinud iga teise Hiina kinnisvaraarendaja.

Investeeringu puhul on olulised raha alternatiivsed paigutamise võimalused. Kui riik paigutab maksumaksja raha projekti, mis ei teeni esialgset paigutust mitte kunagi tagasi, aga erasektor oleks leidnud alternatiivsed projektid, mis teeniksid esialgse summa tagasi juba 5, 10 või 15 aastaga, siis see tähendab, et ressursid paigutati ebaefektiivselt ja tehti majandusele korvamatut kahju.

Kas iga investeering ikka peab ennast rahaliselt ära tasuma? Riik pakub ju ka hädavajalikke teenuseid kogu elanikkonnale. Tõsi, kuid neid ei saa nimetada investeeringuteks. Need on kulutused, millest mõned on hädavajalikud. On ainult üks valdkond, mille puhul teaduslikud uuringud on kinnitanud riiklike investeeringute positiivset mõju majanduskasvule, ja selleks on haridus.

Üks mahukas 18 riigi põhjal tehtud uuring näitas, et avaliku sektori tehtavad kulutused avaldavad negatiivset mõju majanduskasvule. See tähendab, et poliitikud, kes otsustasid paigutada maksuraha kusagile mujale peale hariduse, tegid pikas plaanis majandusele karuteene.