Triin Hertmann: aitame Eesti inimesed rahaärevusest vabaks

Eestis võiks olla palju vähem neid, kes elavad palgapäevast palgapäevani. Oleme riigina juba aastaid tagasi seadnud eesmärgiks luua eeldused ja soodne keskkond, et julgustada inimesi isiklikes rahaasjades ohjad enda kätte võtma.

Meil on juba mitmeid tegureid, mis peaksid soodustama kogumist ning investeerimist: pensionisammaste süsteem, investeerimiskonto, rahatarkuse edendamine koolides ja palju muud. Kuid kui vaatame riiklikke meetmed ja teavitustööd, siis näeme, et see on väga suures osas kaldu vaid pensioni suunas. Inimesed, kes soovivad järjepidevalt koguda ja kasvatada raha muudel põhjustel, on jäetud pigem omapäi, ning see tekitab paljudes ebakindlust ja reaalsed sammud jäävad astumata.

Eesti elanike rahatarkuse uuring (Kantar Emor, juuni 2023) tõestab, et Eesti inimesed soovivad koguda raha oma unistuste ja vajaduste elluviimiseks. Eesmärkidena nimetatakse reisimist ja hobisid, igapäevaseid suuremaid väljaminekuid, eluaseme ostu või remonti, tervishoidu ja haridust. Pensionipõlve kindlustamine on samuti väga oluline eesmärk, kuid suuremaid kulutusi tuleb ette läbi elu ja pensionisambaid nendeks kasutada ei ole mõistlik ega maksuefektiivne.

Siin võibki peituda suurepärane võimalus, mis lahendaks mitu probleemi korraga. Kui laiendame maksuerisuse kitsalt osalusoptsioonidelt ka muudele pikaajalistele investeerimistoodetele, siis oleks meil olemas mehhanism motiveerida nii inimesi kui tööandjaid. Samal ajal võita ka riigina nii otse lisanduvalt tulumaksult kui ka kaudselt – rahatargemast ühiskonnast.

Selline lahendus loob mudeli, kus investeeringuid teeb tööandja töötaja eest ja töötaja jaoks. Paljudes riikides on sellised võimalused juba loodud ning harilikult kasutatakse nn matching-skeemi ehk siis, kui inimene oma palgast osa investeerib, lisab tööandja sama summa omalt poolt juurde.

Näiteks võiks turu keskmise tootlusega ja nelja aastaga jõuda 2500eurose palga juures 3% (töötaja) + 3% (ettevõte) panustades ca 8500eurose portfellini. Investeeringud peaksid olema laiapõhjalised ja hajutatud ning sobima kõigile inimestele (riskitasemelt sarnased pensionifondidega – näiteks indeksifondid või ETFid). Võrreldes optsiooniprogrammiga kaoks ära ka ühe ettevõtte risk ja likviidsusprobleem.

On päris kindel, et pakutud seadusemuudatustega suureneks märgatavalt inimeste hulk, kes tegelevad aktiivselt pikaajalise investeerimisega. Meil on olemas vajadus, võimalus, valmisolek ja mitmekülgne võit lihtsast muudatusest seadusandluses. Rahatargem inimene on produktiivsem, rõõmsam ja parem kodanik ning lojaalsem töötaja.