Irene Annus: saame palgateadlikuks rahvaks

Minu enam kui 15 aastat palga- ja karjäärinõu konsultatsioone, koolitusi ning kogemus juhina läbi töötajate arenguvestluste ja värbamiste on kinnitanud, et paljudel erialaselt tarkadel ja võimekatel inimestel puuduvad elementaarsed teadmised ja arusaam eneseväärtustamisest tööturul, end ala- või ülehinnates.

Ühest küljest ei oska töötaja hinnata oma tugevusi, panust ja pakutavat väärtust tööandja heaks adekvaatselt. Teisest küljest ei tea tööandja, mis väärtust töötaja ettevõttele pakub ning kuidas töötajat väärtustada.

Tööandja soovib parimat väärtust töötajalt ning töötaja soovib parimaid tingimusi tööandjalt. Siia tehingusse on eos konflikt sisse kirjutatud, sest puudub palgateadlikkus – tööalane väärtusest arusaamine ja väärtuse pakkumine.

Palgateadlikkus ei ole midagi keerulist ega müstilist – see on iseenda tundmine, mis nõuab sissejuurdunud arusaamade ümbermõtestamist. Nüüdne nutiajastu teeb karuteene, sest seob vanemad ja noored ekraanide külge ning vanemate tugi laste huvide ja tugevuste märkamisel jääb seetõttu tahaplaanile. Ometi peaks noor juba kodus ja koolis harjuma mõtlema, mis on tema tugevused ja mis väärtust saab just tema pakkuda nende tugevuste järgi.

Kui noor kandideerib praktikale või tööle, kuidas siis tööandja silmis iseendana tihedas konkurentsis eristuda – õpitud eriala või lõpudiplom ise ei garanteeri veel töökohta. Olen karjäärinõustamise teekonnal kuulnud sageli, kui keeruline on tööd leida noortel, kellel on taskus tööturul nõutud erialade diplomid, kuid tööle saada ei õnnestu.

Tarkust on palju, kuid konkreetne, individuaalne väärtus ja tugevused tööandja heaks välja ei paista, sest neid ei osata välja tuua. Iga noor, kes saab palgateadlikkuse juba kodust või koolist kaasa, teab, kuidas huvide pinnalt tugevusi välja arendada ja seeläbi õiget väärtust pakkuda ja samuti küsida.

Minu eesmärk on läbi palgateadlikkuse tuua senised justkui vastaspooled, tööandja ja töötaja, partneritena läbirääkimiste laua taha vajalike teadmiste ja oskustega, et üheskoos väärtust luua. Pakutav väärtus ja selle vääriline tasustamine on olemuselt konfliktne teema vaid siis, kui ei osata mängida avatud kaartidega.

Olen veendunud, et palgateadlikkuse teadvustamine ja praktiseerimine kujundab ümber ajale jalgu jäänud arusaama, et töö peabki olema raske ja töötasu väike. Töötaja tugevusi ja pakutavat väärtust silmas pidades on töötaja ja tööandja vaheline palga- ja töötingimuste läbirääkimine loomulik tööelu osa.

Palgateadlikkus annab selge arusaama, mida saab igaüks enda heaks ära teha, et õppida iseend oma rollis või positsioonis väärtustama ja töötada tööandja juures, kes meie tööd ning teadmisi vääriliselt hindab ja tasustab.

Tööandjatena õpime oma töötajaid vääriliselt hindama, õiglaselt tasustama ning värbama motiveeritud tegijaid, kelle ainus motivaator ei ole palganumber. Palgateadlik rahvas kujundab majanduslikult eduka riigi, sest rõhk on väärtusest arusaamisel ja pakkumisel.