Helena Säkki: Eesti edu alus on tervislik taimetoit

Kuigi taimetoitlus (vegetaarlus) on tänapäeval küllaltki levinud, siis endiselt on palju neid, kes omnivooridena elavad. Järjest enam on inimesi, kes ei tarbi loomseid produkte ja elavad tervena kõrge eani. Mina elan edukalt vegetaarlasena juba üle 8 aasta.

Taimetoitlaseks hakatakse sageli tervislikel põhjustel. Liha asemel tarbivad taimetoitlased kaunvilju, mida maa peal kasvab ca 50 erinevat sorti, lisaks seemneid, pähkleid, seeni, mis kõik väga head proteiini ja kasulike mineraalainete allikad. Seega proteiini defitsiiti ei peaks kartma taimetoitlasena kindlasti keegi.

Tegelikult on lausa nii võimalik, et kui inimeste toiduahelas nuumatavate loomade lüli vahelt ära jätta ja suunata selle asemel tervislik taimetoit inimestele, poleks maakeral enam nälga kannatavaid inimesi. Ja mis eriti oluline – ka vihmametsasi ei peaks enam maha võtma geneetiliselt muundatud soja kasvatamiseks, millega praegu nuumatakse suures koguses farmiloomi.

Kindlasti ei ole hea ja tervislik lahendus putukate söömine. Toote etiketil erimärkimise nõue tuleb meie riigikogus arutlusele lähiajal ja tuleb seista selle eest, et putukate sisalduse info etiketile eraldi märgistatud saaks. Veendunud taimetoitlased ei söö põhimõtteliselt hingelisi olendeid, kes liigutavad, siristavad, hüppavad jne. Me ei pea 21. sajandil tapma mitte ühtegi hingelist olevust, et kõhtu täis saada.

Osaliselt või täielikult taimetoitlasi ongi maailmas palju just usulistel põhjustel. Hindudel on tabu igasugune lihasöömine, islamistidel on koraani järgi keelatud sealiha söömine. Ka vanade eestlaste taarausk sisaldas loodusega kooskõlas elamise ja taimetoitluse õpetusi. Minuni isiklikult jõudis taimetoitluse õpetus läbi India gurude ja hindu pühakirja. Sest tõsi on see, et kõik suured tarkused on maailmas pusletükkidena laiali, tark otsib need üles ja paneb pildi kokku.