Jüri Järvis: kehtestame teede ja liinide äärsetele puistutele küpsuskõrguse

OMX Baltic−0,63%314,34
OMX Riga0,94%941,55
OMX Tallinn−0,11%2 149,21
OMX Vilnius−0,97%1 502,16
S&P 500−0,69%7 691,76
DOW 30−0,22%53 343,4
Nasdaq −1,33%26 289,71
FTSE 100−0,05%10 722,15
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,66

OMX Baltic−0,63%314,34
OMX Riga0,94%941,55
OMX Tallinn−0,11%2 149,21
OMX Vilnius−0,97%1 502,16
S&P 500−0,69%7 691,76
DOW 30−0,22%53 343,4
Nasdaq −1,33%26 289,71
FTSE 100−0,05%10 722,15
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,66

Teedele, raudteedele ja elektriliinidele langevate puude hulka saaks vähendada sisuliselt ilma rahakuluta, samas hoitaks nii tänu rikete ja teesulgude vältimisele raha tunduvalt kokku, kirjutab keskkonnateadlane Jüri Järvis arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Jüri Järvis

“Metsaseadusega või sellest tuleneva õigusaktiga tuleks kehtestada metsamaal elektriliinide, teede ja raudteede äärsetes puistutes küpsuskõrgus. See mõiste tähendab, et kui puud on kasvanud nii kõrgeks, et need kukkudes ulatuksid elektriliinini, teeni või raudteeni, siis on need saavutanud küpsuskõrguse ja need võib raiuda lageraiega,” pakub välja Jüri Järvis.

“Metsaseadusega või sellest tuleneva õigusaktiga tuleks kehtestada metsamaal elektriliinide, teede ja raudteede äärsetes puistutes küpsuskõrgus. See mõiste tähendab, et kui puud on kasvanud nii kõrgeks, et need kukkudes ulatuksid elektriliinini, teeni või raudteeni, siis on need saavutanud küpsuskõrguse ja need võib raiuda lageraiega,” pakub välja Jüri Järvis.
Foto: Erakogu

Möödunud aasta tõi kaasa hulgaliselt elektrikatkestusi ning häireid rongi- ja maanteeliikluses liinidele ja teedele langenud puude tõttu. Järgnev on ettepanek probleemi vähendamiseks.

Nimelt: metsaseadusega või sellest tuleneva õigusaktiga tuleks kehtestada metsamaal elektriliinide, teede ja raudteede äärsetes puistutes küpsuskõrgus. See mõiste tähendab, et kui puud on kasvanud nii kõrgeks, et need kukkudes ulatuksid elektriliinini, teeni või raudteeni, siis on need saavutanud küpsuskõrguse ja need võib raiuda lageraiega.

Paljud metsaomanikud kasutavad selle seadusandliku võimaluse ära ning raiuvad teede ja elektriliinide äärest metsaribad, kust puud ulatuksid teede- ja liinideni kukkuma. Metsaomanike motiiv on raietulu. Kuigi tõenäoliselt kõik metsaomanikud ei kasuta seda võimalust – näiteks neljandik metsaomanikke ei raiu –, väheneb puude kukkumine teedele-liinidele sellisel juhul neljandikuni senisest. Samavõrra väheneb ka puude kukkumisest tekkinud rikete ja seisakute arv.

Kuidas saavutada?

Esmalt tuleb esitada projektitaotlus keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). Projekti käigus analüüsitaks metsanduslike andmebaaside põhjal, kui palju metsa pindalaliselt ja mahuliselt selline seadusemuudatus hõlmaks. Need alad ei jääks niisiis tulevikus ilma metsata, vaid neid raiutaks nooremana kui metsi tavaliselt ja sinna istutataks jälle uued puud.

Järgmiseks on vaja teha selle KIKi projekti andmetel põhinev keskkonnamõju hindamise projekt (KMH), kus seotud osapooled saavad arvamusi esitada. Näiteks AS Eesti Raudtee, transpordiamet, Elektrilevi jne saavad esitada omapoolse arvamuse.

Kui kõik sujub, siis saab alustada metsaseaduse või selle alusel välja antud õigusakti täiendamist puude elutähtsale taristule kukkumise vähendamiseks. Projektidega läheb aasta või paar, õigusaktiks vormistamisega samuti mingi aeg. Seejärel hakkavad paljud metsaomanikud ja tõenäoliselt ka RMK tegema neid raieid liinide ja teede servades, neis kohtades, kus puud on ohtlikult kõrged.

Mõne aastaga alates seaduse paranduse jõustumisest peaks olema tulemus märgatav – puude kukkumisest tekkinud rikkeid ja teesulge on vähem ning nende kõrvaldamiseks kulub vähem raha. Maastikul see täiendav raie eriti välja ei paistaks, sest raiutaks ainult kitsaste ribadena ja kohati. Riigile tervikuna ja osalejatele rahaline kulu sisuliselt puudub.

Teised huvitatud osapooled on tõenäoliselt kohalikud omavalitsused, kelle hallata on teed, ning huvi võivad tunda elektritootjad. Kindlasti võivad olla huvitatud metsaomanikud, sest suurte puude raie on üldjuhul väga kasumlik tegevus. Looduskaitsjad ei pruugi sellele vastu olla, sest tegu oleks suures osas elektriliinide kaitsega ning elektriliinides liigub tänaseks päevaks oluline osa taastuvenergiat.

Lahenduse teostamiseks vajaminev töö on väike võrreldes sellest saadava kasuga.

Idee on varem edastatud Eesti Raudteele, transpordiametile ja Elektrilevile. Tagasiside on kahest esimesest organisatsioonist olnud positiivne, Elektrilevist pole veel jõutud vastata.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Jüri Järvis

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

13.08.26, 06:00

Preses Nama Kvartālsi ärikeskus täitub jõudsalt uute üürnikega

Juulis lisandus 4 üürnikku

Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.