Karl-Eduard Salumäe: liiklusohutuse edendamine Eesti moodi – tammume paigal, häid ideid napib ja süüdistame "kihutajaid"
Stagneerunud liiklusarenguga riigis süüdistatakse järjest kurjemal toonil pahasid autojuhte, keda tulevat üha rohkem jälgida ja karistada. Ent millal – või kas üldse kunagi – hakatakse mõtlema, et ehk on hoopis senised liiklusohutuse asja ajajad, lähenemised või ressursid ammendunud, küsib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
"Kiirus tapab, joove ilma kiiruseta liiklussurmasid ei põhjusta," kirjutas transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe, põhjendades peagi alustatavat keskmise kiiruse metoodilist uuringut ning selle taga peituvat mõttepoega, et äkki võikski Eesti peamistel maanteedel keskmise kiiruse mõõtmist rakendada.
Sisuliselt ütleb Kirsimäe tolle tsitaadiga, et raske liiklusõnnetuse põhjustamiseks peab auto liikuma, mis on küll faktiline tõsiasi, ent johmaspäi jalakäija surnuks sõitmiseks piisab oluliselt väiksemast hoost kui näiteks asulates valdavalt lubatud 50 km/h. Sestap on niisugust sedastust liiklusohutuse strateegialoome juhi isikus pehmelt öeldes äärmiselt veider kuulda.
Kas joobes olles eriti aeglaselt autoga sõitmine on siis okei? Või on absoluutselt igasugune kiirus ka kainena halb, sest tapab? Nõdrameelsed järeldused mõlemad, kuid jutuksoleva tsitaadi üle mõtiskledes peaks emb-kumb neist justnagu tõele vastama.
Usutavasti väga paljud inimesed, mina nende hulgas, ei tolereeri igatahes ka parkivas autos tina panemist. Just seepärast, et ühel hetkel võib adekvaatsuse minetanud inimene masinale hääled sisse lüüa ja sõitma hakata. Ükskõik millise kiirusega.
60 on ohutu, 95 mitte?
Kõrge ametniku selgitustes oli kulme kerkima panevaid kohti veelgi.
Seotud lood
Keskmise kiiruse uuringu eesmärk on muuta liiklemist ohutumaks, kirjutab transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe.
Minul pole midagi selle vastu, kui politseinik mõõdab põõsas mu kiirust, sest tean, et need andmed ei salvestu kuhugi. Keskmise kiiruse tuvastamine on aga privaatsusesse sekkumine, mille jaoks on vaja ühiskonna nõusolekut, ütles advokaat Indrek Sirk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Mis värk sellega on, et Eestis püütakse probleeme lahendada riigile lausaliste õiguste andmisega, küsib Äripäev juhtkirjas.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele