Kui elada nii, et igaüks mõtleb oma liivakasti piires ja tervikuga ei tegele keegi, jääb majanduskasv kängu, kirjutab Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Lõuna-Euroopa on meie teadvuses koht, kus on alati suvi ja rahvaski valdavalt võtab elu üsna vabalt. Aga kõik pole alati päris nii, nagu pildilt paistab.
  • Lõuna-Euroopa on meie teadvuses koht, kus on alati suvi ja rahvaski valdavalt võtab elu üsna vabalt. Aga kõik pole alati päris nii, nagu pildilt paistab.
  • Foto: Tono Balauger /Scanpix
Lõunaeurooplane on laisk, põhjaeurooplane töökas. Eks ole see ammune ja meilegi hästi tuttav stereotüüp! Kes tahab, leiab soovi korral tõestust makromajanduslikest näitajatest – pole ju saladus, et Lõuna-Euroopa on edetabelites tuntavalt Põhjast tagapool.
Veel enam võime seda levinud ettekujutust vahemerelikust elustiilist näha arvukatest filmidest, kus ületöötanud ja stressis lääneeurooplane läheb mõnele lõunamere saarele puhkama, kohtab seal elurõõmsaid kohalikke, kes rannal tantsu vihtumise ja veini joomise vaheajal küll natuke ka tööd teevad, kuid mitte kunagi ülemäära. Sest elu on ju ometi nautimiseks!
Vahetult kohapeal elades stereotüüp mõnusalt päevi õhtusse veeretavast ja mitte ülearu usinast lõunaeurooplasest haihtub. Töömehed, kes hommiku asemel eelistavad varahommikut – meenub pühapäeva hommikul kell 7 ootamatult ukse taha ilmunud elektrik, kes entusiastlikul toonil teatas, et “vaataks nüüd korra kilpi”.
Pisipoodnikud rügavad puhkepäevadeta 13–14tunnilisi tööpäevi, niisamuti nagu hõrke maitseid pakkuvate kondiitri- ja pagariäride omanikud – jah, siin on võimalik sõltumata kellaajast saada head-paremat!
Rääkimata kiirest teenindusest restoranides, mis on pea alati avatud ja kus iga klient on teretulnud – üsna erinev kogemus võrreldes näiteks Prantsuse kultuuriruumiga, kus teadmised lahtiolekuaegadest on kohustuslikud ning vahel kulub ära ka hea suhtlusoskus (näiteks kohalike melonisortide teemal!), et ikka löögile pääseda. Eks mõnikord ole olnud ka teistsuguseid kogemusi, kuid pigem vähe.
Kui aga küsimus pole laiskuses ja väheses töötahtes, siis milles asi? Miks Lõuna-Euroopa on endiselt märkimisväärselt majanduslikult maha jäänud Lääne- ja Põhja-Euroopast, nüüd isegi ka sotsialistliku minevikuga Kesk-Euroopast?
Vahemere vaatlus
Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Äripäeva rubriigis „Vahemere vaatlus“ jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ning rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga.
Alumiste korruste lift
Valdav seletus on olnud, et kuigi töötunde võidakse teha nii Põhjas kui Lõunas ühepalju, siis töö, mida tehakse Lõunas, asetseb enamasti väärtusahela alumises ning Põhjas selle ülemise otsas. Ja tõsi ta on – tarkvaraarendaja, uute ravimite looja ja autodisaineri töötund maksab rohkem kui hotelli administraatoril, apelsinide kasvatajal või restorani ettekandjal. Seega vahe tuleneb majanduse struktuurist. Ja eks see paljuski nii ongi.
Kohapeal elades on aga üha rohkem silma jäänud, et see ei pruugi olla siiski kogu tõde.

Seotud lood

Saated
  • 13.06.23, 12:24
Eesti mõistes oli Berlusconi veider segu Reformierakonnast ja EKREst
Itaalia endine peaminister Silvio Berlusconi esindas klassikalist parempoolset poliitikut, kuid ta tegi seda väga populistlikul viisil, kirjeldas teda Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.
Uudised
  • 16.04.23, 14:00
Põud Lõuna-Euroopas võib kiirendada toiduainete hinnatõusu
Kuiv kevad Lõuna-Euroopas lükkab mitmes riigis külviaega edasi. See võib aga kaasa tuua toiduainete hinnatõusu kiirenemise.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele