Margit Rüütelmann: ringmajandus on „päris äri“

Ringmajanduse puhul ei ole tegemist uue moevooluga või „roheliste aktivistide“ loosungiga, vaid eluliselt olulise põhimõtte rakendamisega, et tagada ressursside jätkusuutlik kasutamine ja seeläbi elu siin planeedil.

Euroopa Komisjoni vastu võtud ringmajanduse meetmepakett hõlmab toote olelusringi kõiki etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja teiseste toorainete turu korraldamiseni. Jäätmeid käsitlevates ettepanekutes keskendutakse ringlussevõtu suurendamisele ja prügilatesse ladestamise vähendamisele.

Eesti senise jäätmekäitlust reguleeriva seadusandluse ja turu mehhanismidega oleme saavutanud olmejäätmete materjalina ringlussevõtu määraks sõltuvalt arvutusmetoodikast 28–32%. See tase on pikka aega püsinud ja ilma täiendavate hoobade rakendamiseta on paremate tulemuste saavutamine keeruline või eeldaks kõikide osapoolte suuremat koostööd. Ringlussevõtu suurendamine ei hõlma endas mitte ainult tagajärgedega ehk jäätmetega tegelemist, vaid saab alguse juba tootmisest, kasutatavatest materjalidest ning turule saadetud toodete kasutusajast. Oma roll on ka tarbijatel tarbimisharjumuste muutmise kaudu, kus omamine ei ole eesmärk ning tarbitavatelt toodetelt nõutakse pikka kasutusiga ja parandamisvõimalusi.

Tooda-kasuta-viska-ära-majandusmudel ei ole enam lihtsalt võimalik. Uute tehnoloogiate, materjalide ja lahenduste kasutuselevõtt koos harjumuste muutmisega võtab aega ja samme selles suunas tuleb astuma hakata kohe. Kuna tegemist on kõiki majandusharusid ning paljusid osapooli kaasava muutusega, siis on oluline osapoolte koostöö, toetus ja tunnustamine.

Eestis on palju ettevõtteid, kes tegutsevad juba praegu ringmajanduse mudeli põhimõtteid järgides, on leidnud selles toimiva ärimudeli ning on väga edukad. Näiteks Advanced Sports Installations – tipptasemel innovatsioon jalgpalliväljakute kunstmurutootmises, rentimises, ümbertöötlemises. Werrowool OÜ – tooteks on tselluvill, mis on toodetud vanadest ajalehtedest, parima toote saamiseks tehakse koostööd teadlastega. Pilliroost joogikõrte valmistajad. Jalanõubränd KIRA. Või näiteks sertifitseeritud kompost ehk biolagunevatest jäätmetest valmistatud toode, mis vastab kvaliteedinõuetele ja mida toodab näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.

Ühelt poolt on meil kõigil poliitiline ja regulatiivne, aga tõenäoliselt ka avalikkuse surve tegeleda rohkem keskkonnateemadega ja panustada ringmajandusmudelitesse. Teisalt mõistab peatselt igaüks, et ükskõik, kas me räägime puuvillast, plastist, tselluloosist, metallist või muust – ressursid on piiratud ning inimese võimuses on luua uusi ja moodsamaid tehnoloogiaid, mudeleid ja süsteeme, kuidas kõike jätkuks. Eesti eelis ja edulugu on seisnenud seni üleilmse haardega e-teenuste arendamises. See võiks olla ka meie nišš ja panus ringmajandusmudelite juurutamisse.

Muutuste elluviimiseks on oluline koostöö ning ühiste eesmärkide nimel töötamine. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit annab panuse ringmajandusmudelit oma tegevustes järgivate ettevõtete toetamiseks, koostöö edendamiseks ning parimate praktikate jagamiseks. Ootame kõiki selliseid ettevõtteid oma liikmeteks, et koostöös Eestit ühiskonnana edasi aidata.