Margit Rüütelmann: ringmajandus on „päris äri“

Ringmajanduse puhul ei ole tegemist uue moevooluga või „roheliste aktivistide“ loosungiga, vaid eluliselt olulise põhimõtte rakendamisega, et tagada ressursside jätkusuutlik kasutamine ja seeläbi elu siin planeedil.

Euroopa Komisjoni vastu võtud ringmajanduse meetmepakett hõlmab toote olelusringi kõiki etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja teiseste toorainete turu korraldamiseni. Jäätmeid käsitlevates ettepanekutes keskendutakse ringlussevõtu suurendamisele ja prügilatesse ladestamise vähendamisele.

Eesti senise jäätmekäitlust reguleeriva seadusandluse ja turu mehhanismidega oleme saavutanud olmejäätmete materjalina ringlussevõtu määraks sõltuvalt arvutusmetoodikast 28–32%. See tase on pikka aega püsinud ja ilma täiendavate hoobade rakendamiseta on paremate tulemuste saavutamine keeruline või eeldaks kõikide osapoolte suuremat koostööd. Ringlussevõtu suurendamine ei hõlma endas mitte ainult tagajärgedega ehk jäätmetega tegelemist, vaid saab alguse juba tootmisest, kasutatavatest materjalidest ning turule saadetud toodete kasutusajast. Oma roll on ka tarbijatel tarbimisharjumuste muutmise kaudu, kus omamine ei ole eesmärk ning tarbitavatelt toodetelt nõutakse pikka kasutusiga ja parandamisvõimalusi.