Otsus on parem kui otsustamatus

Piirikaubanduse aastate jooksul kogunenud koorem on suur ja seda päevade, kuude ega ka aasta või paariga ei lahenda. Pealegi ei ela Eesti vaakumis. Naabrid loevad meie meediat ja on valmis operatiivselt reageerima. Õnn Eesti riigieelarve õuele ei saabu hetkega. Aga on üks suur "kui".

Kui selle kasvava probleemiga üleüldse mitte midagi ette võtta ja jalg üle põlve Läti riigile makstavat raha edasi lugeda, kasvab piirikaubandus omaette institutsiooniks koos mõjuga ühiskonnale ja poliitikale. Siis ei suuda me oma maksubaasi ealeski taastada.

Las olla pealgi need esimesed sammud kiired, ehk isegi rabedad, kuid vähemasti kommunikeerivad need maksumaksjatele selgelt valitsuse poolset tahet olukord kontrolli alla võtta. Ma ei tahaks sekkuda debatti, kas aktsiisi tuleks võtta vähem lahjalt või kangelt, kuid seda, et maksu alandada tuleb, küsimuse alla seada ei ole võimalik.

Kirjutades neid ridu mõtlen lisaks eelarvemiljonitele ka kümnekonnale protsendile Soome turistidest, keda meil juba teist aastat järjest on vähem kui varem. Turist on kõige vabama hingega inimene maailmas. Ta hääletab emotsiooni ja rahakotiga. Need protsendid saamata turismitulu on teine auk meie kasvavate kulutustega eelarves.

Kahtlemata ei ole Eesti külastamise ainukene argument odav alkohol. Turismimajanduse maine ja tuntus koosneb paljudest komponentidest. Kuid kui üheaegselt juhtuvad mitmed asjaolud kokku – nii üldine elukallidus kui maksutõusud, siis kaotab selles iga Eesti elanik.

Maksud on üks instrument majanduse juhtimiseks. Meil on sel teel minna küll ja veel, nimetagem siinkohal näiteks erisoodustusmaksu kaotamist ettevõtete kasutatud toitlustusasutustelt. Seepärast tervitame Eesti Hotellide ja Restoranide Liidus valitsuse algatust haarata härjal sarvist.