Uus hingamine Eesti panganduses

Eesti Pank tõdes värskelt, et pangandussektori finantsseis on hea ja seda ohustavad riskid väikesed. Suurim risk Eesti pangandusele on keskpanga hinnangul seotud siin tegutsevaid Põhjamaade pangagruppe tabanud rahapesukahtlustega. Mõned tollaseid reegleid painutanud ja nüüd mitteresidentide hoiustest tühjenenud välispangad peavad turult lahkumise plaane. Selle tulemusena avanevad senisest avaramad võimalused uutele tulijatele, sh Eesti kapitalil väikepankadele.

Rahapesujuhtumid on jätnud jälje panganduse mainele laiemalt ning usaldusväärsus ja läbipaistvus peavad olema ka iga uue turuosalise jaoks läbivad märksõnad.

Holm Bank ei alusta oma tegevust nullist, vaid jätkab ASi Koduliising ja Liisi kaubamärgi orgaanilist kasvu. Sellele laoti tugev vundament järelmaksu ja väikelaenu pakkudes juba 23 aastat tagasi Haapsalus. Meil on seeläbi 1100 pikaaegset partnerit üle Eesti, kokku enam kui 2000 müügikohaga. Koduliising on aegade jooksul teenindanud 350 000 klienti.

Koduliising AS ei ole pangaks kasvamist teadlikult just tänasesse päeva ajastanud. Aprillis andis finantsinspektsioon Holm Bank ASile üle Eestis esimese Euroopa Keskpanga väljastatud krediidiasutuse tegevusloa, taotlus oli kaalumisel täpselt aasta.

Suures plaanis on ajastus muidugi meie jaoks soodne. Eesti majandusel läheb hästi ja Eesti inimestel läheb hästi. Eesti Panga majanduse rahastamise ülevaates selgub, et tänu sissetulekute kasvule suurenevad ka majapidamiste säästud. Eesti majapidamiste säästmismäär on viimastel aastatel püsinud kõrgena ning olnud Euroopa Liidu keskmise lähedal. Oma sääste hoitakse eelkõige hoiustel, mis kasvasid aasta võrdluses ligi 10%. Kiire palga kasv suurendab ühelt poolt tarbijate kindlustunnet homse ees, kuid samas viitab majanduse ülekuumenemise ohule.

Nii kiire kasvu kui ka majanduse jahenemise tingimustes on kõikidele ettevõtjatele oluline eelkõige maksukeskkonna stabiilsus. Eelmise valitsuse pärandiks on nn pangamaks, mille tulemusena maksavad krediidiasutused kvartaalselt teenitud kasumi pealt 14 protsenti tulumaksu. Selle eesmärk oli maksustada suurte Skandinaavia pankade teenitavaid hiigelkasumeid, aga kõige valusama löögi saavad paraku just väiksemad kohalikud pangad.

Väikepankade jaoks tähendab see ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste majandusharude ettevõtetega ning tekitatud maksuerandi tulemusena pidurdatakse pankade kasvamiseks hädavajaliku kapitalibaasi tekkimist. Loodan siinkohal, et värskelt ametisse astunud valitsus pole maksupoliitilistes muudatustes ettevõtluse pidur ja täidab koalitsioonileppes lubatud maksurahu.

Klientidel on muutuvas turuolukorras ainult võita. Seda enam, kui Eesti pankadel õnnestub lähitulevikus veel jõulisemalt välispankade vahel jaotunud turuosa tagasi haarata.

Eestis tegutseb juba mitu kodumaisel kapitalil põhinevat panka ning üks neist on kasvanud ka oluliseks tegijaks universaalpanganduses. Uute kohalike tegijate lisandumine pangandusmaastikule annab aga kliendile veelgi enam valikuvabadust, mis omakorda sunnib kõiki panku rohkem pingutama, suurendama nii kliendisõbralikkust kui ka innovatsiooni ning kasvatab meie rahvuslikku rikkust.