Vanade ärimudelite kaasajastamine
Jaapani ettevõtted ei soovi tavaliselt võtta suuri riske, vaid üritavad rakendada juba katsetatud tehnoloogiad samm-sammult täiuslikkuse poole pürgides. Jaapan on seetõttu tugev tootmises, kuid on kehv ja aeglane uute lahenduste kasutusele võtmises, seda näiteks infotehnoloogia valdkonnas. Katsetada ei julgeta.
Samas on Hiina kiire majanduslik areng, edu uute ärimudelite, maailma esirinda jõudmine targa linna ja tehisintellekti vallas pannud Tokyot tõsiselt mõtlema oma konkurentsivõimele. Viimastel aastatel on Jaapanis aktiivselt teadvustatud vanade ärimudelite kaasajastamise vajadust, mis omakorda tähendab uute tehnoloogiate rakendamise vajaduse.
Samuti lastakse riiki lihtsamalt vastavaid oskusi omavaid välismaalasi. Hiina areng ning Jaapani enda majanduse stagneerumine ja populatsiooni vananemine sunnivad Jaapanit muutustele. Riik ja sealsed ettevõtted on küll vajaduse teadvustanud, kuid muutusi ei osata hästi ette võtta ning läbi viia. Vajadus praktiliste ning ära proovitud näidete järele on suur.
Eesti kui neutraalne partner
Kuigi areng Hiinas pakub jaapanlastele tihtipeale suuri üllatusi, ei soovi jaapanlased sealsete ettevõtetega liigselt koostööd teha. Vaatamata asjaolule, et Jaapani tehaste paiknemine Hiinas on tavapärane, ei julge sealsed suurfirmad Hiina ettevõtetelt soetada kriitilisi teenuseid, näiteks oma IT-süsteemide arendamiseks. Samuti teadvustavad Jaapani ettevõtjad, et kahe riigi vahel on poliitilised riskid, ajalooline usaldamatus ning kvaliteediprobleemid. Need pärsivad Hiina ettevõtetega liigse koostöö entusiasmi.
Kui eelpool mainitud õppereise korraldavad Jaapani suurfirmad Hiinasse, siis aina populaarsemaks on külastuspaigana muutunud ka Eesti. Eestist ollakse Jaapanis praegu just oma IT- ja e-riigi arengu tõttu vaimustuses ning „Eesti lugu“ on kuulda nii meedias kui ka erinevate sündmuste raames.
Samuti nähakse Eestit neutraalse partnerina, kellelt õppida. Me ei ole nende jaoks poliitiliselt riskantne riik ega ka äriliselt liigselt agressiivne, nagu näiteks Silicon Valley, mis jaapanlasi tihtipeale hirmutab.
Eesti ettevõtetel on seega selles valguses olemas positiivne pinnas Jaapani firmadega suhete arendamiseks – eriti just valdkondades, mis aitavad lahendada vananeva ühiskonna ja töökäte puudusega seonduvaid küsimusi. Lisaks pakuvad meie firmad lahendusi, mis on seotud turvalise andmevahetusega, isikuandmete kaitsega, digitaliseerimisega ja targa linnaga.
Vajadused nende lahenduste järele on Jaapani poolel pikemas perspektiivis olemas, kuid lähemas perspektiivis intensiivistuvad need huvid veelgi lähenevate olümpiamängude tõttu. Kõik need aspektid asetavad Eesti ettevõtted heasse positsiooni Jaapaniga koostöö tegemiseks uuel Reiwa ajastul.
Tasub teada
Rohkem Jaapanis olevatest võimalustest ja koostööst Eestiga kuuleb Tartus 9. ja 10. mail, kui toimub rahvusvaheline konverents „Asia Update“. Kohapeal tuleb juttu ka sellest, mida toob muu maailma ja konkreetsemalt meie regiooni jaoks endaga kaasa globaliseeruv Aasia ning kuidas suurendada koostööd Aasia ja meie regiooni vahel nii ettevõtluses, poliitikas kui hariduses.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.