Uus valitsus tõi korvamatu mainekahju

Mul oli hea võimalus suhelda paljude eri riikidest pärit intelligentsete inimestega ühel reklaamifestivalil ja mulle suureks üllatuseks selgus, et väga suur osa neist oli kursis Eestis toimuvaga. Eriti poolakad ja ungarlased. Nenede ajakirjandus pidavat pidevalt tegema kokkuvõtteid sellest, kuidas parasjagu Eestis võimuvõitlus pärast valimisi käib. Aga kursis olid ka itaallased, austerlased, prantslased ja teised. Laias laastus võib öelda, et kogu Euroopa hoidis pöialt, et Eestis võidaks liberaalne maailmavaade.

Me oleme endale teadmata saanud väikeseks progressiivseks etaloniks, kus progress ei ole mitte sõnakõlks, vaid eluviis. Seda teavad kõik. Omamoodi lakmusena jälgitakse meie väikest ühiskonda, sest see ennustab tulevikku ülejäänud Euroopale. Kui meil oleks saanud võimule liberaalne tiib, siis oleks see andnud Poola ja Ungari inimestele lootust. Ka austerlased ja itaallased tahaksid väga näha jää mõranemist. Nüüd nende lootus kustus.

Asi ei ole selles, et populistide ja rahvuskonservatiivide mõjutatud valitsused otseselt kiusaksid inimesi, vaid nad lihtsalt keeravad kinni hapniku. Võtavad inimestelt lootuse koos areneda paremaks tsivilisatsiooniks. See on, nagu keegi oleks suure ja graatsilise linnu jala külge sidunud sangpommi – ebavajalik lisaraskus, mis ei lase linnul vabalt lennata. Kõik, kes midagi teha ja asju edasi viia tahavad, tajuvad seda. Kusjuures rahulolematuks on muutunud ka populistide valijad, kuna nad pole tegelikult saanud seda, mida neile lubati. Aga need, kes on puldis, valivad muusika – rahvas võib arvata mida soovib.