Kas sularahale negatiivsed intressid tulevad?

Sularaha tagab praegu nullprotsendilise tootluse. Kui nüüd aga peaks eurotsooni tabama uus kriis, millest ajalooliselt on tavaliselt välja tuldud intressimäärade oluliste kärbete abil, siis negatiivsetelt intressimäärade tasemelt kolme kuni nelja protsendipunkti võrra veel allapoole tulemine võiks tekitada juba olulisi probleeme finantssektoris. Sularaha võib osutuda tootlikumaks varaks, mis võiks tuua kaasa klientide hoiuste väljavoolu pankadest. Mõõdukalt negatiivsete intressimäärade tingimustes on pangad seetõttu vältinud negatiivsete intressimäärade ülekandmist tavahoiustajatele. Seda pole teinud isegi Taani pangad, kes on pidanud toime tulema maailmarekordilise negatiivsete intressimäärade kehtivusajaga.

Kust täpselt jookseb negatiivsete intressimäärade taluvuse piir, ei ole kerge öelda. Kui vaadata finantsinstrumentide hinnastamist turgudel, siis võiks see olla kusagil miinus 1–2 protsendi juures.

Sularahaga opereerimine on digimaailmas järjest tülikam ning paljud riigid liiguvad kiiresti sularahavaba ühiskonna poole. Mida digitaalsemaks ühiskond muutub, seda kaugemale negatiivsete intressimäärade taluvuse piir nihkub.

Sularahaarveldused on aeglased ja kulukad. Osas riikides vajub sularaha vaikselt, kuid kindlalt ajaloo prügikasti. Eredaimaks näiteks on Rootsi, kus sularahateenuse tagamiseks on riik juba täna sunnitud pankadele survet avaldama. Maailma vanim (ja innovatiivseim) keskpank töötab aga nn elektroonilise sularaha (e-krona) kasutusele võtmise suunas.

Võimalus raha kiiresti elektrooniliselt üle kanda muutub tänapäeval järjest mugavamaks ja kiiremaks ning selle väärtus kasvab jõudsalt. Eestiski jõuab pangakontol olev raha ühest pangast teise juba sekundite vältel 24/7. Tõenäoliselt ei kujuta me tänapäeval enam hästi ette situatsiooni, kus näiteks kaubandustehingud toimuksid sularahamaksete alusel.

Sularaha eeliseks on anonüümsus. Sellest võidavad peamiselt maksude tasumisest kõrvalehiilijad (näiteks ümbrikupalkade maksmine) või siis kriminaalset tulu saavad isikud. Seetõttu on ka arusaadavad Euroopa Keskpanga sammud, mille tulemusena alates sellest aastast enam uusi 500eurosed kupüüre ringlusse ei lase.

Sularaha omab veel rolli maksevahendina väiksemat sorti IT-tõrgete ja -häirete korral. Neid kordi, kus poes kaardimakseid vastu ei võeta, on siiski väga harva ja sellised olukorrad lahenevad tavaliselt kiiresti. Sularaha on praegu veel vajalik vaid kõige ekstreemsemate kriiside korral.