Eesti järgmine suur e-edulugu võib tulla ehituses

Ehitussektori peamine küsimus on, kas muudatuste teadlik rakendamine ja kaasaegne tehnoloogia aitavad ajaga kaasas käia ning parandada sektori efektiivsust ja mõju ümbritsevale.

Eesti riigi ja kõikide turul tegutsevate osapoolte ühine eesmärk peaks olema teadmistepõhise ehituse arendamine, et suurendada lisandväärtust. Innovatsioon, mis selleni viia aitaks, koosneb kahest osast: ühelt poolt mudelprojekteerimise võimalused (BIM – Building Information Modeling) ning teisalt kõikide andmete haldus ning töötlus (ehitisregistrid jmt). Selleks, et kõik osapooled suhtleksid ja omaksid vajalikke andmeid, et info oleks süsteemne, hästi ligipääsetav ja usaldusväärne, annabki moodne tehnoloogia parimad võimalused: kõigil protsessis osalejatel on võimalik ehitise elukaart vaadelda kui tervikut ning e-infovahetus annab võimaluse hoida kokku nii aega kui ka raha.

Koostöö suurendamiseks ning teadmiste kumuleerimiseks on Eestis loodud digitaalehituse klaster (MTÜ Digitaalehitus), mille eesmärk on kutsuda sektoris esile muutusi eelkõige just kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite kaudu. Samuti on klaster võtnud eesmärgiks lisaks tehnilisele poolele strateegilise mõtteviisi muutmise juurutamise, mis tähendab koostöö suurendamist eri osapoolte vahel ning suundumust, et ehitist vaadeldaks terviklikult sünnist utiliseerimiseni. Klastrisse kuuluvad nii riiklikud kui ka eratellijad, arhitektid, insenerid, konsultandid, ehitusettevõtted, kõrgkoolid, kompetentsikeskused ja materjalitootjad. Tegu on väga suure ambitsiooni ja potentsiaaliga kooslusega, mis on saavutanud juba praeguseks üle valdkondade kehtiva kandepinna ja usalduse mõjusate strateegiliste kokkulepete algatamiseks.

Eestis on kõige suurem ehitustellija riik. See annab riigile võimaluse ja tegelikult ka kohustuse määrata trende, tõsta taset ja käitumisnorme ning näidata eeskuju. Riik on ka e-ehituse tehnoloogiatesse palju panustanud. 2017. aastal võeti vastu BIM-deklaratsioon, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja koostööd avaliku sektori tellijate vahel. Deklaratsiooniga on liitunud mitmeid avaliku sektori tellijaid – näiteks Tallinna Sadama vanasadama D-terminali rekonstrueerimise käigus sünnib hoone digitaalne kaksik, mille loomisel on olulisteks märksõnadeks andmed, nõuded, info ja lõpuks ka kulude kokkuhoid nii ehituse protsessis kui hilisemas halduses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on valmimas e-ehituse teemaveeb, mis on osa veel suuremast platvormist, millest peaks saama kogu Eesti ehituskeskkonna digikaksik. See hakkab koondama ja ühtlustama kõiki ehitistega seotud avalikke andmebaase ja registreid. Projekt on väga ambitsioonikas ning annab reaalse võimaluse saada teenäitajaks nii Eestis kui ka mujal.

Eesti on väike riik: vähene bürokraatia ja riigi paindlikkus annavad väga head võimalused kõikide turuosaliste koostööks. Meil on olemas tehnoloogiline valmisolek (ID-kaart jmt) ning kogemus (e-resident, e-valimised, e-tervis, e-pangandus jne) – peaksime seda kõike ära kasu-tama ja kiirelt tegutsedes läbi viima paradigmamuutuse, kus olulisel kohal on ka äritavade ja -mudelite muutmine. Head eeskuju näitavad riigitellijad, näiteks Riigi Kinnisvara, kus BIM on muutunud üldkehtivaks standardiks, aga tublisid näiteid on teisigi.