Maksuamet ärgu raisaku maksumaksja raha

Olen inimestega rääkinud ja ilma süvenemata öeldakse, et loomulikult on maksuamet tubli, kui arendab teenuseid, mis aitavad kaabakaid tuvastada. Printsiibis olen nõus, „kaabaka“ koht ei peaks olema äris, sest lõppeb see paratamatult ausa ettevõtja raha moel või teisel omastamisega. Aga mulle tundub, et maksuamet on siin läinud kaugemale talle seadusega pandud kohustusest koguda makse.

See viimane on oluline, sest Eestis on kümne aasta jooksul välja arenenud väike, aga tubli ja konkurentsitihe äriinfo tööstus, kelle ülesanne on pakkuda infoteenuseid, mis aitavad äririskid ära mõõta ja päevavalgele tuua: näiteks Creditinfo (vana nimega Krediidiinfo), Inforegister, Bisnode, Taust.ee, Teatmik, Äripäeva Infopank. Miks peaks maksuamet tulema sellele turule oma teenustega konkureerima?

Ma ei ole kindel, et ametnikud üldse konkurentsiolukorra peale mõtlesid. Kui võiks tuua võrdluse, siis on see üürimajade ehituse või Estonian Airi taoline näide riigikapitalismist. See on lihtsustatud vaade, kus seaduse alusel enda haldusalas kogutud vara (loe: andmed) soovitakse ära kasutada sellest lähtuvate teenuste loomiseks, milleks ei ole seadusest ega avalikust huvist lähtuvat vajadust.

Kõige esmane tagajärg on ilma järgneva kasuta kulutatud 800 000 eurot. Kuigi maksuamet väidab, et tegemist on maailmas ainulaadse lahendusega, on see õige ehk vaid tehniliselt vaadates. Sisulises mõttes maksuamet turule midagi uut ei too. Kõigil eelmainitud infoettevõtetel on oma tooteportfellides taoline lahendus olemas. Igaüks on teinud seda veidi omal moel ja nii on Eesti ettevõtjal lausa suurepärane valikuvõimalus. Sealjuures pakub Teatmik lihtsamaid vaateid veebis tasuta ja kõigil Äripäeva tellijatel on Infopanga hõbe-versioonis samuti sellele infole vaba ligipääs.

Archimedes ütles kunagi, et andke mulle toetuspunkt ja ma liigutan maailma. Tahaksin praegu öelda, et andke mulle 800 000 eurot ja ma teen midagi sellist, millest maksuamet ei oska unistadagi. Jah, infoäri nõuab suuri investeeringuid äriarendusse, aga ligi miljon eurot investeerimisraha on meie sektoris suurusjärk, kuhu ulatub terve sektori aastane investeerimismaht kogu teenuste portfelli arendamiseks. Siin me räägime aga üheainsa teenuse arendusest.

See viib järgmise tõdemuseni, et tõenäoliselt on see projekt korralikult läbi mõtlemata ja tegeliku võidu saab sellest vaid arenduspartner Nortal. Probleem ei ole siin muidugi Nortalis, töö on tellija materjalist. Lihtsalt see materjal ei ole piisavalt hästi ette valmistatud.