Välistudeng, tõukame või tõmbame?

Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele. Tudengiränne on mahult kolmas sisserändekanal Eestisse ja nagu ikka, leidub suurte inimkogumite puhul väärkasutusi.

Aastal 2018 andis politsei- ja piirivalveamet õppimiseks 1405 tähtajalist elamisluba, tühistas aga 199. Marginaalsed rikkumised, millega pealegi amet koostöös kõrgkoolidega ilusti toime tuleb, ei anna alust tudengirände demoniseerimisele või piiramisele. Nagu öeldakse – last ei tasu koos pesuveega kanalisatsiooni kallata!

Kui Eesti karmistab välistudengitesse puutuvat poliitikat, vastandub ta sellega kogu arenenud maailma käitumisele. Euroopa Liit ja konkurendid lihtsustavad üksteise võidu oma regulatsioone välistudengite riiki tulemiseks ja jäämiseks.

Noorte välismaalaste õppimine meie kõrgkoolides on hea, aga veelgi kasulikum oleks, kui nad pärast õpingut siia tööle jääks. Paraku on Euroopa, sealhulgas Eesti, seni märksa edukam välistudengite meelitamisel kui välisvilistlaste rakendamisel. Eesti suutis 2016. aastal siin kõrgkooli lõpetanud välismaalastest 2017. aastaks tööle rakendada 26 protsenti (haridus- ja teadusministeeriumi avaldamata analüüs), mis jääb 4 protsenti alla riiklikult seatud eesmärgile. Näitkeks Holland suudab hoida ja rakendada 42 protsenti Hollandi kõrgkooli diplomiga välismaalastest.

Kui Eesti tahab minna sammu kaugemale pelgast kõrgharidusekspordist ja käsitleda välistudengeid rohkem tööjõuressursina, võiks kõrgkoolid, tööandjad, riik (Study in Estonia, Work in Estonia) ja kohalikud omavalitsused anda oluliselt jõudu juurde strateegilisele koostööle välistudengite ja –vilistlaste hõivamiseks siinsele tööturule. See koostöö algaks nende õppekavade eelisturundamisest välisriikides, mis valmistavad ette Eestis vajaka jäävaid spetsialiste. Ka stipendiume tuleks suunata eelkõige neil erialadel õppivatele tudengitele. Tööandjad peaks pakkuma neile rohkelt ettevõtetest praktiseerimise võimalusi, et toetada üleminekut õppimiselt töötamisele.

Kõrgkoolid omakorda peaks õpetama ingliskeelsetel õppekavadel õppijatele eesti keele nii selgeks, et nad saavad siin tööle asuda. Sellist mitmekülgset strateegilist koostööd välistudengite kohalikku majandusse toomiseks tutvustavad Hannoveri ja Tampere esindajad 29. märtsil KUMUs, Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil “Haridus ja lõimumine”.